Traditsiooniline Balti riikide aretuskonverents toimus sel astal Eestis. 17. septembril peeti Tallinnas Olümpia hotellis konverents ligi 100 osalejaga. Anti ülevaade kolme riigi loomakasvatuse ja põllumajanduse sektori arvnäitajatest ja tõuaretusalastest trendidest 2013. aasta tulemuste põhjal, samuti tutvustati uusimaid aretusvõtteid, mida praktikasse juurutatakse.
Räägiti ka Eesti näite põhjal saavutustest kloonimise valdkonnas ja Eesti piimatootjate konkurentsivõimest, võrreldes teiste Balti riikidega. Belgia ettekandja tutvustas ma kogemusi, kuidas saaks väikeste populatsioonidega olla paremini integreeritud koostööks teiste riikidega, eeskätt genoomselektsiooni valdkonnas.
Aktuaalsetest teemadest leidis veel käsitlust Aafrika sigade katkust kaasnevate ohtude mõju meie seakasvatussektorile. Noorteadlased tutvustasid oma uurimissuundi. Eestipoolses ettekandes esitleti tulemusi lüpsikiiruse määramisel erinevate lüpsisüsteemide korral.
Teisel päeval, 18. septembril külastasid konverentsil osalejad põllumajandus- ja toidutöötlemisettevõtteid. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu võõrustas kahte gruppi, tutvustades Eesti veiste aretustöö korraldamist ning esitles kasutusel olevaid populaarsemaid pulle ning Kehtna seemendusjaama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võimalus oli külastada veel Kehtna Mõisa OÜ, Karitsu Rantsho OÜ, Väätsa Agro AS ja TÜ E-piima ettevõtteid.
Tänavune konkurss oli arvult 17. Algaastatel, kui Balti riikide aretajad kokku käima hakkasid, oli eesmärk kaasata võimalikult palju valdkonna teadlasi ja anda võimalus ka noorteadlastele oma teadustööde esitlemiseks. Tänapäeval osaleb üha enam ka praktikuid ning oodatakse ka välislektoreid teistest Euroopa riikidest.
Eesti-poolseks konverentsi korraldajaks oli
Jõudluskontrolli Keskus ja Maaülikool.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alta Advantage Showcase Tour toimus 18.- 20. juunil Ameerikas Michiganis.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.