Igapäeva kaupades kasutatavate kemikaalide mõju on muutunud oluliseks keskkonnaküsimuseks. Murettekitava keskkonnaga seotud teemana nimetas 48 % eestlastest igapäevakaupades kasutatud kemikaalide mõju meie tervisele, mis oli teisel kohal suureneva jäätmete hulga (52%) järel. Sellega on teema teinud kõige suurema hüppe (+13%) võrreldes 2011. aastal läbi viidud analoogse uuringuga.
Septembris avaldati Eurobaromeetri „Eurooplaste keskkonnaalsed hoiakud“ uuringu tulemused, mis keskendus eurooplaste, sh eestlaste, keskkonnaalastele hoiakutele. Uuring näitab, et eestlased peavad jätkuvalt keskkonna kaitsmist väga oluliseks või üsna oluliseks (96%). Samuti nõustus 75% vastanutest sellega, et keskkonnaprobleemidel on otsene mõju nende igapäeva elule ning et üksikisikuna on neil võimalik mängida oma osa keskkonna kaitsmisel Eestis.
Balti Keskkonnafoorumi projektijuht Kai Klein tõdes, et uuringu tulemused näitavad, et inimesed pööravad järjest rohkem tähelepanu kasutatavatele kemikaalidele ning otsivad teavet nende koostise ja mõjude kohta.
Vaatamata sellele, oodatakse ja soovitakse just kõige enam teavet kemikaalide mõjude kohta (38% vastanuist).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Balti Keskkonnafoorum viib ellu projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid”, mille raames tutvustatakse tarbetoodetes sisalduda võivaid ohtlikke aineid. Rohkem teavet ohtlike ainete kohta tarbetoodetes leiab kodulehelt
http://www.thinkbefore.eu/ ning samuti korraldatavatelt infopäevadelt ja avaldatud taskuteatmikest. Projekti kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm.
Eurobaromeetri uuringu raames intervjueeriti 1 043 eestlast perioodil 26.04-06.05.2014.
Vaata lisaks:
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.