Loomapargi juhi Sirje Sauli sõnul seisab võimas piisoniema kiivalt oma esmaspäeval sündinud vasika ees, mistõttu pole seni olnud võimalik täpselt tuvastada, kas uue ilmakodaniku näol on tegu poisi või tüdrukuga.
“Esialgse vaatluse põhjal arvame, et on tüdruk, aga nimepanekuga ootame siiski veidi,“ sõnas Saul. Nii nagu eelmisel aastal, on ka Pauliine tänavune järeltulija ootamatult sügisene. „Loodame sooja ja pikka sügist, et pisike enne suuri külmasid kosuda jõuaks,” lisas Sirje Saul.
Vasika isa on piison Villu. Kokku on Elistvere loomapargis lisaks esmaspäeval sündinud vasikale veel viis suurt piisonit ja üks mullikas.
RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. Algselt emata jäänud ja viga saanud loomade koduks loodud Elistvere loomapark on nüüdseks saanud koduks nende loomade järglastele ning ka teistest loomaparkidest ja -aedadest saadud asukatele. Pargi eesmärgiks on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalusi metsloomade vaatlemiseks nendele omases keskkonnas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loomapargis saab lisaks euroopa piisonile näha, põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, halljänest ja faasanit. Siseruumides võib tutvuda närilistega.
1997. aastal asutatud ja varem Eesti Metsaseltsi majandada olnud Elistvere loomapark kuulub RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu alates 2008. aastast. Eelmisel aastal külastati loomaparki 58 000 korral.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.