Martin Aim: väiketootmises peetakse loomi, suures laudas toodetakse piima

2007. aastal tuli Martin Aim Tartust tagasi kodualevisse, kuna talu vajas töökäsi ja teistel vendadel oli oma pere ja elu juba mujal loodud. „Poissmehena oli mul lihtne elumuutus ette võtta ja kodutallu naasta. Algul olin sulase eest, aga 2009. aastal ajasime paberid ka korda. Täisperemeheks saamine läks seega sujuvalt ja isa-ema on abiks siiani. Abiks on ka Tartus elav noorem vend,“ märkis ta. Talu üle võttes asutas Martin osaühingu, sest talu üleandmine FIE-le oleks kaasa toonud ülearu suured maksusummad. OÜ Külaoru Vili on olnud kasumis iga aasta, aga Martini sõnul on rahaga ikka nii, et soovid ja plaanid on suuremad kui hetkevõimalused. 

Lüpsilehmade arvu noortalunik vahepealsetel aastatel suurendanud pole. Karjas on ligi 30 lehma ja veerandsada noorlooma. Küll on aga suurenenud toodangu näitajad ja juurde on muretsetud vajalikke masinaid: sõnnikulaotaja, niiduk, söödavarumistehnikat. Suuri investeeringuid ilma toetusrahata ei tee ja nii on Martingi esitanud äriplaane ja taotlenud PRIA toetusi. „Väiketootjale on toetused (pindalatoetused, ebasoodne piirkond, keskkonnasõbralik majandamine, loomatoetused) alustamisperioodil suureks abiks ning ka meie oleme saanud tehnikaparki korralikult uuendada,“ märkis ta. „Loetelu sellest, mida edaspidi vaja, on päris pikk. Lauda juures on vaja parandustöid teha, külvik tahab väljavahetamist... eks suur osa kasumist lähebki investeerimiseks,“ loetles ta ja lisas, et suuremad unistused on ikka taluga seotud ning linna ta kolida ei tahaks.

Tööpäevad varavalgest loojanguni

Noortaluniku päev algab varavalges, kusjuures Martin ise ei ela talus, vaid mõne kilomeetri kaugusel Vastseliinas. Umbes kuuest üheksani on hommikune lüps ja muud laudatalitused, millele järgneb hommikupaus. Lõuna ajal vajavad tegemist muud talutööd, õhtune lüps lõpeb kaheksa paiku õhtul. Suvisel ajal jätkub töid-tegemisi vaat et loojanguni. Ta tunnistab, et ega kõiki töid üksi ära teha ei jõua. Lisaks oma pere liikmetele on talus ametis ka üks palgatöötaja. 

Martin on küttepuude hankimisel ja põllutöödel abistanud ka teisi ümberkaudseid majapidamisi – vajalik tehnika selleks on ju olemas. „Metsa on ümberringi ohtralt ning seda tuleb majandada. Suure osa töödest teeme koos vendadega ära. Eks sealt jääb küttepuid üle ka müügiks, mõningal määral oleme ümberkaudseid aidanud heinapressimise ja niitmisega. Hea, kui endal on vajalik tehnika talutöödeks olemas, aga eks osa teenuseid tuleb ka sisse osta,“ rääkis Martin.

Keskendumine ühele asjale toob edu

Väiketootmine pole noortaluniku sõnul mitte äri ajamine, vaid elustiil. „Suures laudas sa toodad piima, aga väikeses pead loomi. Muidugi tuleb vaadata, kuidas end ära majandada. Kunagi proovisime nii, et talus pidasime lehmi ja alevilaudas sigu – aga see killustas liialt. Katsetasin ka lihaloomade pidamist, aga leidsin, et õigem on tegeleda ühe asjaga,“ jagas ta kogemusi.

Pütsepa-Gotlibi talu piimatoodang on aasta-aastalt suurenenud, selle kasvu taga on õige ja peensusteni väljatimmitud söötmine. „Juba viis aastat on talu tegemistega kursis ja annab head nõu loomakasvatuse konsulent Jüri Mets, kes võtab sügiseti siloproovid ja aitab paika panna loomade söödaratsioonid. Suur osa talu lehmade heal piimaannil on just konsulendi professionaalsel tööl,“ kiitis Aim.