Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See aitaks leevendada Venemaa impordikeelu ulatuslikku negatiivset mõju põllumajandus- ja toidusektorile ning ära hoida põllumajandusettevõtete sissetulekute kardinaalse  vähenemise, mis on põhjustatud nii ebasoodsast turukonjunktuurist praktiliselt kõikides põllumajanduse tootmisharudes (piim, liha, teravili, aiandus) kui ka riigi varasematest otsustest põllumajandus- ja maaelutoetuste vähendamiseks.

 „Venemaa impordikeelu kehtestamisest on möödunud üle 3 kuu. Kogu selle aja jooksul oleme juhtinud avalikkuse ning Eesti ja Euroopa poliitikute tähelepanu sellele, et julgeolekukaalutlustel kogu ühiskonna huvides tehtud  poliitiliste otsuste majanduslikke mõjusid tuleb kanda eelkõige põllumajandus- ja toidusektoril. Toidusektorile kehtestatud sanktsioonide mõjul kannatab eelkõige selle ahela esimene lüli ehk põllumajandustootjad,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu. „Enamus otsustajaid on väitnud, et nad saavad põllumeeste murest aru ja tegutsevad olukorra parandamise nimel. Samas pole 3 kuu jooksul sõnadest kaugemale jõutud ja seni pole suudetud teha praktiliselt ühtegi otsust, mis konkreetselt parandaks järjest keerulisemaks muutuvat olukorda,“ lisas Kreegipuu.

„On arusaadav, et uute turgude avamine ei käi päevapealt, kuid toidujulgeoleku ja sektori normaalse funktsioneerimise säilitamiseks on vaja teha ka teistsuguseid otsuseid. Oleme korduvalt viidanud võimalusele rakendada siseriiklikke üleminekutoetusi, mille otstarbekuse üle võiks hea turukonjunktuuri puhul  ju arutleda, kuid praeguses kriisis ei tohiks küll tekkida kahtlust sektori toetamise vajalikkuses. Oleme kindlalt veendunud, et praeguse kriisi olukorras sektori toetamise kaudu säilitatud toidutootmine toob hiljem riigieelarvesse tulu mitmekordselt tagasi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Samas kostab valitsusringkondadest ikka väiteid, et kriisi mõju meie majandusele on väike ning mingeid erimeetmeid pole vaja. Väiksest mõjust saaksime rääkida siis, kui see jaguneks kõigi valdkondade vahel ühtlaselt. Praegu aga on kogu mõju  koondunud ühele väikesele ja kergesti haavatavale grupile. Turgude madalseis ja riigi hoolimatu suhtumine on viinud paljud põllumehed olukorda, kus takerdunud on töötajatele palkade väljamaksmine, kohustuste täitmiseks on tulnud müüa mitte ainult loomi, vaid ka maad ja teisi tootmisvahendeid ning järjest rohkem tekib neid, kes kaaluvad tootmise lõpetamist. Suurt osa sellest saaks vältida, kui Riigikogu otsustaks siiski eelarves leida vahendid ning kasutaks kriisiolukorras võimalust Euroopa Liidu finantskokkulepetes sisalduva üleminekutoetuse maksmiseks ning need maksed toimuksid uue aasta esimesel poolel.

Palju on räägitud, et kuna kriisi tekitanud otsused tehti globaalsel ja Euroopa Liidu tasandil, siis tuleks ka selle tagajärjel liikmesriikide põllumeestele tekkivad kahjud hüvitada Euroopa Liidul ja mitte liikmesriikidel. Euroopa kõige kõrgemad ametnikud on väljendanud, et saavad Balti riikide ja Soome raskest olukorrast ja abivajadusest aru, kuid tänaseks konkreetsete sammudeni pole jõutud. Eile jooksid liiva ka selles küsimuses selgust tooma pidanud läbirääkimised EL järgmise aasta eelarve üle, mis tähendab olulist viivitust eelarve vastuvõtmisel ja jätkuvat suurt ebaselgust meie piimatootjatele ühenduse eelarvest abi maksmisel.

Abi vajaduse rõhutamiseks kavatsevad Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandusorganisatsioonid detsembri alguses korraldada Brüsselis ühise aktsiooni.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, [email protected], tel 520 5857, tel 51 26 185

Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu, [email protected]