Väikeste toidutootjate põhiveaks on see, et üritatakse teha toodet, mis peaks sobima kõigile ja millel ei ole  sihtgruppi. Arvatakse, et väikesel Eesti turul ei saa nii mõelda ega pühenduda konkreetsele väiksele sihtgrupile. Aga peaks.
Toidutootjatel on oluline kättesaadavus, kuid kui sa oled pääsenud poeketti, siis on vaja seal teiste toodete hulgast silma paista. Jääb mulje, et kõik teevad sarnaseid tooteid ning eristuda on keeruline.  Kuid turul on palju erinevate vajadustega tarbijaid: on allergikud, kes ei talu mingeid aineid, ökofanaatikud ja –sõbrad, kiire eluviisiga emad, kellel ei ole aega kodus keeta-küpsetada, tiinekad, kes muretsevad või ei muretse oma kehakaalu pärast, kaalujälgijad ja kiire energia soovijad jne. Väiketootjal on võimalik valida väike nišš ja keskenduda sellele, ning olla selles suur tegija, mitte üritada kopeerida suurtootjaid ning sattuda otsesesse hinnakonkurentsi.
Näiteks lihatoodetes peetakse tihti sihtgrupiks naisterahvaid vanuses 25-45. Kui aga vaadata, mis poes toimub, siis lihaleti ääres on hoopis meesterahvad ja nende valikukriteeriumid on hoopis teised kui naistel. Tootjad peaksid võtma aja ja vaatlema poes, kes, kuidas ja mida ostab ning uurima põhjusi. Vaatlus on kõige kiirem ja lihtsam ning juba mõne päevaga on pilt selge. Seejärel saab mõelda, kuidas teha lihatoodet, mis valitud sihtgrupile kõige paremini sobiks. Ei maksa teha seda, mida teevad kõik, vaid leida selliste vajadustega nišš, mis on täitmata ja kus tootja võiks saada konkurentsieelise.
Toiduainete puhul on pakend kõige olulisem kommunikatsioonivahend. Pakendi puhul tuleb analüüsida poeriiulil olevaid konkurente ning leida lahendused, mis tõmbavad valitud sihtgrupi tähelepanu, esitada selgelt eristuv müügiargument ning kindlasti pöörata tähelepanu sellele, et pakend oleks funktsionaalne.  Kindlasti tasub pakendit testida sihtgrupi peal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele