Eestis on tööturul 80 000 algharidusega inimest. Põhiharidust on vaja tähtsustada ja sinna tuleks tõsiselt investeerida.
Siim Kallast intervjueeris Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Järgneb lühike väljavõte intervjuust. Täispikka intervjuud Siim Kallasega saab lugeda siin.
Ammu teada probleem on, et töökäsi jääb meil vähemaks, kuid immigratsiooni suurendamine on meil kalevi all teema, erinevalt Soomest, kes teadlikult välistööjõudu toob. Miks?
Mina olen alati toonud ühe näite oma praktikast. Tai restoran tahtis töö luba kahele Tai kokale. Toetasin seda. See tekitas 30 uut töökohta. Migratsiooni koha pealt peaks julgem olema. Tõsi, et erinevatel immigrantidel on erinev kvaliteet tööturul. Ukrainast võiks inimesi tuua aga sisse küll ja küll. Tööjõu turust rääkides, siis on välja toodud, et Eestis on tööturul 80 000 algharidusega inimest. Vaatasin telest väikeerakondade debatti. Seal üks nupumees ütles, et meil on vaja põllumajandusse inimesi saata tööle. Sinna ei ole enam inimesi vaja. On ettekujutus, et seal on käsitöö ja hobused. Seal on masinapark, mille juurde harimata inimest ligi ei saa lasta. Moodsad laudad.
Põhiharidust on vaja tähtsustada, keskhariduseni välja. Sinna tuleks tõsiselt investeerida ja mitte raisata nii palju raha kõrghardusele. Kõrgharidus tuleks teisiti finantseerida. Ehk – ma ei poolda tasuta kõrgharidust. Kui üliõpilane, kes ise maksnud, esitab õppejõule nõudmise. Et sa ei ajaks pahna suust välja, vaid seda peab talle vaja minema.
Milline on Eesti ettevõtluse tervis praegu?On tulnud uus põlvkond, kes on teinud head tööd. Käsin just Saaremaal esinemas, mulle kingiti raamat Saaremaa ettevõtlusest. Kuku pikali. Kolm laevatehast, igasugused tehased, tehakse kõiksugu asju. Põlvkond, kes mõtleb teisiti, mitte riigikeskselt, oskab keelt ja internetti kasutada. Samas on selge, et ettevõtlus vajab välisinvesteeringuid. Omal ajal mõõtsime just selles majanduse edu. Meie geograafiline asend pole just kõige stimuleerivam investeeringuteks.
Kas Tallinn tuleks ära jupitada? Jah. Seda on kaua arutatud ja Tiit Vähi valitsuse ajal olime sellele väga lähedal, kuid siis hakkasid Koonderakonna ideoloogid ütlema, et see on neile kahjulik.
Vähi vaatab nüüd retoorikas üsna Keskerakonna poole? Ma ei tea seda. Kuid huviga vaatan, kuidas ta asju ajab. See, kuidas ta Sillamäe sadama püsti on pannud, on lugupidamist väärt. Asi on käima läinud. Mõelge Saaremaa suursadamale näiteks. Mina kuulan Vähit huviga. Tema info Venemaa kohta on väga adekvaatne.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?