Eesti teadlased on valmis pakkuma uusi bioplasti tootmise lahendusi, kuid puidukeemia areng pidurdub tööstuspartnerite vähesuse ja süsteemse arenduste puudumise tõttu, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme saates Mets ja majandus.

- Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme.
- Foto: Johanna Adojaan
Krumme sõnul on Eesti teadlastel olemas tehnoloogiline võimekus väärindada puidust saadavaid komponente nagu tselluloos, liigniin ja puidusuhkrud plastideks, kemikaalideks ja pakendimaterjalideks. “Kuid just selles ahelas, kus tselluloosist peaks saama plast, tekib kriitiline tühimik - meil ei ole tööstusi ega ettevõtjaid, kes ütleksid: jah, mina hakkan seda tegema,” nentis Krumme.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.