Eesti teadlased on valmis pakkuma uusi bioplasti tootmise lahendusi, kuid puidukeemia areng pidurdub tööstuspartnerite vähesuse ja süsteemse arenduste puudumise tõttu, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme saates Mets ja majandus.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme.
  • Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme.
  • Foto: Johanna Adojaan
Krumme sõnul on Eesti teadlastel olemas tehnoloogiline võimekus väärindada puidust saadavaid komponente nagu tselluloos, liigniin ja puidusuhkrud plastideks, kemikaalideks ja pakendimaterjalideks. “Kuid just selles ahelas, kus tselluloosist peaks saama plast, tekib kriitiline tühimik - meil ei ole tööstusi ega ettevõtjaid, kes ütleksid: jah, mina hakkan seda tegema,” nentis Krumme.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele