Eesti teadlased on valmis pakkuma uusi bioplasti tootmise lahendusi, kuid puidukeemia areng pidurdub tööstuspartnerite vähesuse ja süsteemse arenduste puudumise tõttu, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme saates Mets ja majandus.

- Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme.
- Foto: Johanna Adojaan
Krumme sõnul on Eesti teadlastel olemas tehnoloogiline võimekus väärindada puidust saadavaid komponente nagu tselluloos, liigniin ja puidusuhkrud plastideks, kemikaalideks ja pakendimaterjalideks. “Kuid just selles ahelas, kus tselluloosist peaks saama plast, tekib kriitiline tühimik - meil ei ole tööstusi ega ettevõtjaid, kes ütleksid: jah, mina hakkan seda tegema,” nentis Krumme.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.