Ministeerium saatis kooskõlastusringile määruse „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirja“ muutmise eelnõu, kus täpsustatakse bioohutusmeetmeid.
„Uues määruses on täpsustatud ennetavaid bioohutusmeetmeid, millest suurt osa rakendavad loomapidajaid juba täna - näiteks desobarjäär tootmisüksusesse sisenemisel, riiete vahetamise kohustus, metssigadega kokkupuute välistamine, toidujäätmete söötmise keeld,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Peamised uued nõuded on seotud bioohutuskava koostamise ning oma tarbeks sigade tapmisest teavitamisega.“
Olulisemad täiendused määruse eelnõus:
• Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatusettevõtetel, kes peavad sigu ärilisel eesmärgil kohustus koostada farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava, ennetavate abinõude rakendamist igapäevaselt dokumenteerida ning täiendada kava vastavalt muutunud riskidele;
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Sigade Aafrika katku riskipiirkondades (leiud metssigadel) on kõigil seakasvatajatel, kes peavad sigu oma tarbeks kohustus teavitada Veterinaar- ja Toiduametit sea tapmisest 48 tundi ette, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks.
Täiendustega viiakse taudi ohu korral ja riskipiirkondades rakendatavad meetmed kooskõlla põhimõtetega, mis on kokku lepitud Baltimaade ja Poola ühises sigade Aafrika katku tõrjeprogrammis.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele
www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.
Määruse allkirjastamisel jõustuvad uued nõuded üleminekuajaga alates 1. aprillist 2015. aastal.
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.