Seemnete väiketootjatel ei ole oma toodangut kerge realiseerida, ent oluline on see, kui hästi osatakse läbi rääkida ja kokkulepetele jõuda.
Semo OÜ juhatuse liige Tarmo Sein ütles, et tema isiklikult tegeleb küll rohkem loomakasvatuse ja köögiviljaga, kuid üleüldine olukord on selline, et väiketootja peab ikka ennast koguaeg tõestama. "Inertsist ei müü suurt midagi," kinnitas ta. "Kes kuipalju viitsib asjaga tegeleda, sellest sõltub ka edu." Omaette küsimus on Seina sõnul ühtne EU turg. "Seal osaleme paraku ka meie ning seni, kuni on ebavõrdne põllumajandustootjate toetamine erinevate riikide vahel, nii kaua on ka raskem või kergem konkureerida sellel turul," leidis ta. "Seega väiketootjate edu või ebaedu sõltub otseselt meie valitsuse põllumajanduspoliitikast, järgmisena EU põllumajanduspoliitikast ja siis kolmandana tootjast endast."
Selteret OÜ juht Karol Kõrmi sõnul on väiketootjal kindlasti keeruline oma toote müüki saamine, eriti jaekaubanduskettidesse. "Põhjuseks on mahud, st väiketootja alustades oma äri ei suuda pakkuda piisavalt tooteid, mistõttu on tarnekindlus nõrk," selgitas ta. "Jaekettidele on väga oluline tarnekindlus." Kõrm märkis, et alternatiiviks väiketootjal oma toodangu realiseerimiseks on erinevad turuplatsid, kuid samuti võidakse osaleda erinevate toitlustusasutuste hangetel, ka kooli sööklatele. "Üks meie väga hea väikeklient just sellist väljundit kasutabki," märkis ta. "Üheks heaks väljundiks on kindlasti tuntud valmistoodete müüjad Felix ja Salvest, kes on sõlminud väga paljude väiketootjatega lepinguid köögivilja tarnimiseks neile."
Kõrm leidis, et väiketootjatel kindlasti ei ole kerge oma toodangut realiseerida, kuid kõik sõltub siiski sellest, kui hästi suudetakse erineva ostjaga läbi rääkida ja kas suudetakse tarnetingimused täita, niisamuti hinnas kokku leppida. "Ise müümisesse tasuks panustada pigem turuplatsil, mida ka tehakse," ütles ta. "Kui tootjal on olemas oma kauplus, siis loomulikult tuleks antud kanalit kasutada." Kõrmi sõnul usaldab eestlane Eesti väiketootjat ja teab, et nendelt saab kvaliteetse ja hea toote, kuid siiski on määravaks teguriks hind ja sellega ei suuda Eesti tootjad võistelda nt Poola tootjate toodanguga. "Oma kaupluses müük jääb siiski pigem niši müügiks ja väiketootjal ei ole võimalik omada oma kauplust ja kaupluste ketti," kinnitas ta.
Loe täismahus artiklit
Äripäeva veebist.
Seotud lood
2014. aastal saadi kõigi aegade suurim teraviljasaak - 1 221 600 tonni, ületades seejuures 25% eelmise aasta saaki. Sarnane rekord tehti ka sertifitseeritus seemne kasutamises.
Põllumeestel tuleb nüüdsel eurorahastusperioodil uue kohustusena nõue hakata kasutama 15% teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet.
Uurisime Põllumajandusministeeriumi asjatundjatelt kuidas siis asi täpselt on.
Lugeja küsib: Miks peab seemneid puhtima?Vastab: Jaanika Mirka, Syngenta Eesti
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.