Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas sertifitseeritud seemne kasutamisel saab põllumees suuremat eurotoetust?
Uurisime Põllumajandusministeeriumi asjatundjatelt kuidas siis asi täpselt on.
Mahepõllumajanduse büroo juhataja Marika Ruberg:"Mahepõllumajanduse toetuse raames makstakse 20% kõrgemat toetust hektari kohta mahepõllumajandusliku sertifitseeritud teraviljaseemnega külvatud maale ja maale, kus on kasutatud sertifitseeritud maheseemnekartulit. Toetatakse otseselt küll sertifitseeritud seemne kasutamist, aga kaudselt ka sertifitseeritud seemne tootmist."
Põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik:"Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ühe nõudena tuleb kasutada 15% teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet. Mais ja tatar ning teravilja segu muude põllumajanduskultuuridega (va teraviljade segu) ei lähe selle nõude täitmisel arvesse. Juhime tähelepanu, et nõudes arvestatakse vaid nö. traditsioonilisi teravilju, mitte teraks kasvatatavat rapsi ja kaunvilja. Lisaks on keskkonnasõbraliku majandamise toetuses toetusõiguslikud põldtunnustatud heintaimedest söödakultuuride tootmiseks kasutatavad põllud.
Sertifitseeritud seemne kasutamist nõutakse loomulikult ka kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuses. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust antakse järgmiste põllumajanduskultuuride kasvatamise eest: talirukis "Sangaste", kartul "Ando", põldhernes "Mehis", põlduba "Jõgeva" ja valge ristik "Jõgeva 4"."
Seotud lood
2014. aastal saadi kõigi aegade suurim teraviljasaak - 1 221 600 tonni, ületades seejuures 25% eelmise aasta saaki. Sarnane rekord tehti ka sertifitseeritus seemne kasutamises.
Põllumeestel tuleb nüüdsel eurorahastusperioodil uue kohustusena nõue hakata kasutama 15% teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet.
Seemnete väiketootjatel ei ole oma toodangut kerge realiseerida, ent oluline on see, kui hästi osatakse läbi rääkida ja kokkulepetele jõuda.
Lugeja küsib: Miks peab seemneid puhtima?Vastab: Jaanika Mirka, Syngenta Eesti
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele