Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piimatootjad: Valitsus ei ole ikka veel aru saanud kriisi tõsidusest
Uute turgude leidmine võib küll aidata vähendada tööstuste laojääke, kuid see ei ole lahendus, mis tõstaks alla omahinda toodetava toorpiima hinda.
Rahandusminister märkis oma eilses vastuses põllumajandusministeeriumile, et eelnõu materjalidest ei selgu, kuidas täpselt ja kellele hakatakse toetust jagama, et oleks tagatud sihipärasus ning meede täidaks oma eesmärki ehk tõstaks piimasektori konkurentsivõimet ning tooks kriisist välja. Rahandusminister ilmselt ei tea, et abi oli võimalik anda Euroopa Liidu reeglite järgi kuni 31. märtsini ja täna pole see enam aktuaalne.
Euroopa Liit toetas aasta alguses suuresti Vene toiduainete impordikeelu tõttu raskustesse sattunud Balti riikide ja Soome piimatootjaid ning andis neile riikidele soovituse osutada omapoolset abi sama suures mahus. Kõik peale Eesti on seda võimalust ka kasutanud. Selline, tulupuudujääki osaliselt kattev abi, ongi see mis aitaks kriisi üle elada.
Minister Sesteri allkirja kandev dokument sedastas, et lisaks EL-i erakorralisele kriisiabile avanevad Eestile juba ka esimesed finantsperioodi 2014-2020 meetmed.
2014-2020 finantsperioodi meetmed, millele rahandusminister viitab, ei sisalda kriisiabi ning see on tugi maaelule ja põllumajandusele toimetulekuks tavaolukorras. Ning ka neid vahendeid on Eesti põllumeestel tunduvalt vähem kui enamusel teistel EL riikidel. Mäletame hästi võitlust võrdsemate toetuste eest, milles ka Andrus Ansipi valitsus tänuväärselt osales, kuid mille käigus võrdsust siiski ei saavutatud.
"On tähelepanuväärne, et uute turgude osas on juba konkreetsed tulemused olemas ehk sõlmitud on esimesed lepingud juustu ja lõssipulbri ekspordiks Jaapanisse," toob kiri välja positiivsed arengud.
Paljuräägitud uute turgude leidmine ning eksport Jaapanisse võib küll aidata vähendada tööstuste laojääke, kuid kindlasti ei ole see lahendus, mis tõstaks juba 8 kuud alla omahinda toodetava toorpiima hinda.
Ajakirjanduse andmetel ostis Oliver Kruuda 1000 tonni lõssi Saksamaalt, töötles selle Põlvas 100 tonniks piimapulbriks ja läkitab nüüd laevadega Jaapanisse.
Sellest, kui Tere piimatööstus teeb Jaapanisse Saksamaa lõssist tehtud piimapulbrit, pole Eesti piimatootjatele vähematki abi. Pigem suurendab see pingeid Eesti toorpiimaturul.
Põhjus, miks Eesti piimatootjad Tere piimatööstusele piima müüa ei taha on hästi teada - paljude aastate jooksul on erinevalt enamusest teistest piimatööstustest Tere pikaajaliselt viivitanud maksetega tarnitud piima eest.
On tervitatav, et avanes uus turg, kuid sinna müüdav kogus meie piimatootjaid oluliselt ei aita, eriti siis, kui tooraine sisse ostetakse.
Meie poolt aasta alguses korraldatud küsitlusele vastasid paljud piimatootjad, et on kriisiolukorra jätkudes võimelised jätkama kevadeni. Tänane info näitab, et oma olukorra hindamisel nad ei eksinud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
3
6
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele