Põlluinfo: Taliteravili on hästi talvitunud

Täna võib küll juba kindlalt öelda, et nii taliteravili kui taliraps on hästi talvitunud ja lootused saagile on positiivsed. Siin-seal Eestis on talioder küll osaliselt välja läinud, kuid arvestades tema talvitumisraskusi, on enamikel põldudel taimik edukalt säilinud. Esimesed külvid on juba tehtud, aga põhikülviaeg on veel ees – see saab ilmselt suurema hoo sisse käesoleval nädalal. Veebruaris tundus, et tuleb varajane kevad nagu eelmisel aastalgi, kuid praegu võib väita, et võrreldes möödunud aastaga on kevad oluliselt hilisem. Suures osas on vihm ja jahedad ilmad külvitöid tagasi hoidnud. Põllud on vihmast porised ning Lõuna-Eestis on kultiveerimine problemaatiline, erinevalt Põhja-Eestist, kus käib aktiivne põllutöö. Kui muld lubab ja tükki ei jää, on soovitatav talinisu äestada, mis aitaks eelkõige mullas niiskust hoida, soodustada võrsumist, hävitada haigustekitajaid ning tõrjuda umbrohtusid.

Taliviljadele on esimene pealtväetis antud ja taimed on ilusti rohetama löönud, samas on kasvama hakanud ka umbrohud. Taliviljade puhul ei ole soovitatav umbrohutõrjega kiirustada, kuna temperatuur on madal ja seoses sellega ei toimi ka preparaadid. Sellisel juhul tuleb kindlasti jälgida toote kasutussoovitusi ja pidada kinni nõuetest. Pritsima ei tasu minna öökülmaohu puhul, sest siis toode lihtsalt ei toimi, sama võiks jälgida kasvuregulaatorite juures.

Sel aastal on ülipopulaarseks saanud taimiku pritsimine aminohapetega, paljud on jõudnud seda juba ka teha. Pritsimisel peaks jällegi arvestama temperatuuri, kuna alla +5 kraadi ei tööta ka aminohapped. Aminohapete eesmärk on aidata kurnatud taimedel energiat säästa ja stressist taastuda. Pärast pritsimist avaldub efekt väga kiiresti – taimed on elujõulisemad, haiguskindlamad. Aminohappeid ei ole üldiselt soovitav segada suures koguses väävlit või vaske sisaldavate toodetega, samuti kõrgete leeliseliste toodetega.