Autor: Tiiu Annuk • 22. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna võib küll juba kindlalt öelda, et nii taliteravili kui taliraps on hästi talvitunud ja lootused saagile on positiivsed. Siin-seal Eestis on talioder küll osaliselt välja läinud, kuid arvestades tema talvitumisraskusi, on enamikel põldudel taimik edukalt säilinud. Esimesed külvid on juba tehtud, aga põhikülviaeg on veel ees – see saab ilmselt suurema hoo sisse käesoleval nädalal. Veebruaris tundus, et tuleb varajane kevad nagu eelmisel aastalgi, kuid praegu võib väita, et võrreldes möödunud aastaga on kevad oluliselt hilisem. Suures osas on vihm ja jahedad ilmad külvitöid tagasi hoidnud. Põllud on vihmast porised ning Lõuna-Eestis on kultiveerimine problemaatiline, erinevalt Põhja-Eestist, kus käib aktiivne põllutöö. Kui muld lubab ja tükki ei jää, on soovitatav talinisu äestada, mis aitaks eelkõige mullas niiskust hoida, soodustada võrsumist, hävitada haigustekitajaid ning tõrjuda umbrohtusid.

Taliviljadele on esimene pealtväetis antud ja taimed on ilusti rohetama löönud, samas on kasvama hakanud ka umbrohud. Taliviljade puhul ei ole soovitatav umbrohutõrjega kiirustada, kuna temperatuur on madal ja seoses sellega ei toimi ka preparaadid. Sellisel juhul tuleb kindlasti jälgida toote kasutussoovitusi ja pidada kinni nõuetest. Pritsima ei tasu minna öökülmaohu puhul, sest siis toode lihtsalt ei toimi, sama võiks jälgida kasvuregulaatorite juures.

Sel aastal on ülipopulaarseks saanud taimiku pritsimine aminohapetega, paljud on jõudnud seda juba ka teha. Pritsimisel peaks jällegi arvestama temperatuuri, kuna alla +5 kraadi ei tööta ka aminohapped. Aminohapete eesmärk on aidata kurnatud taimedel energiat säästa ja stressist taastuda. Pärast pritsimist avaldub efekt väga kiiresti – taimed on elujõulisemad, haiguskindlamad. Aminohappeid ei ole üldiselt soovitav segada suures koguses väävlit või vaske sisaldavate toodetega, samuti kõrgete leeliseliste toodetega.

Otsige kollased püünised välja

Talirapsikasvatajatele teadmiseks, et kellel kollane vesipüüniskauss seisab kuuri all, siis praegu on õige aeg see välja võtta. Sobivad ka tavalised kollast värvi kausid, millesse saab vee sisse panna, kuna kollane värv on atraktant, mis meelitab ligi ristõielisi kahjurputukaid. Püünised tuleks paigutada vähemalt 5–6 meetri kaugusele põllu servast. Eesmärk on kindlaks teha varre-peitkärsakate esinemine põllul, kuna hiilamardika jaoks on aeg veel liiga varajane. See meetod on integreeritud taimekaitsevõte, kus saame hinnata varre-peitkärsakate esinemist põllul ja mardikate hulgalisel esinemisel tõrjet teha.

Uba ei ole hernes

Tänu rohestamisele ja liblikõieliste osakaalule külvikorras on sel aastal paljud põllumehed külvanud või planeerinud külvata uba. Kuna laialdast oakasvatust pole meil väga palju viljeletud, on õige aeg rääkida ka oa umbrohutõrjest, sest paljud tooted on kasutamiseks enne taimede tärkamist.

Uba on erinevalt hernest väga tundlik erinevate taimekaitsevahendite suhtes ja seetõttu on väga oluline jälgida, et te ei kasutaks oal hernele registreeritud tooteid.

Loe, millised kahjurid on levimas, kuidas neid tõrjuda ning ka muid soovitusi SIIT.