Teadmiste levikut hakkavad toetama teadmussiirde programmid

„Maaelu arengukava üks prioriteete on teadmussiire, et uued tehnoloogiad ja töövõtted jõuaksid kiiremini põllumajandusse ning aitaksid sellel muutuda tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Oleme maaelu arengukava uuel perioodil koondanud tegevused pikaajalistesse  programmidesse, mis peaks muutma teadmiste levitamise senisest süsteemsemaks.“ 

Aastateks 2015-2021 on planeerimisel seitse teadmussiirde pikaajalist programmi - taimekasvatuse, loomakasvatuse, mahepõllumajanduse, aianduse, toiduohutuse, ühistegevuse ja põllumajanduspoliitika abinõude programm.

Programmid vaadatakse läbi teadmussiirde komisjonis, kes jälgib, et kavandatud tegevused kataks kõiki sektori vajadusi ning arvestatud oleksid Eesti ja Euroopa Liidu ülesed huvid sektori keskkonnateadlikkuse parandamiseks.

Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:

1. Koolitustegevused, sh koolitus- ja õppematerjalide koostamine;

2. Esitlus- ja teavitustegevused -  infopäevad, põllupäevad, konverentsid, erinevad materjalid, sh elektroonilised väljaanded;

3. Ettevõtete külastused ja õpiringid  - konkreetsete tootmisvõtete või tehnoloogiate õppimiseks.

Programmide kestus on kuni seitse aastat ning programmide korraldajad valib Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) riigihankega kogu maaelu arengukava eelarveperioodiks.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele "Teadmussiire ja teavitus" ette nähtud 12 miljonit eurot, millest 8 miljonit on kavandatud teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamiseks.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.