Igakevadise traditsioonina lasti Linnamäe hüdroelektrijaama kõrval Jägala jõkke ligi 5000 kaheaastast lõhet. Kokku on Eesti Energia eestvõttel kaheteistkümne aasta jooksul jõkke lasknud 75 000 lõhet.
"Kuna kalade kudemistingimused on Jägala jõel Linnamäe tammi ja hüdroelektrijaama tõttu piiratud, kompenseerime looduslikku protsessi igal aastal noorkalade jõkke laskmisega tammist allavoolu,“ selgitas Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise äriüksuse juht Innar Kaasik.
Vette lastud kaheaastased lõhe noorjärgud on kasvatatud Põlula kalakasvatuses. Üks kala kaalub 60-80 grammi ehk on räimesuurune. Kõik vette lastud kalad on märgistatud rasvauimede äralõikamisega ning 500 kalal on lisaks individuaalmärgis.
Pärast jõkke laskmist liiguvad lõhemaimud toitumisrändele merre, osa neist liigub Läänemere keskele, osa jõuab aga lausa Taani väinadeni välja. Kalad naasevad kudemiseks jõkke tagasi 1-3 aasta pärast ehk 3-5-aastastena.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellest, et loodusliku protsessi kompenseerimine Jägala jõel toimib, annavad tunnistust nii kohalike kui ka välismaiste kalameeste poolt väljapüütud kaladelt pärit märgised, mis on kasvatajatele tagasi saadetud.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.