Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõnel puhul tuleb ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks või muul põhjusel mõni maa-ala ka puutumatuna hoida või alustada töödega hilisemal kuupäeval. Kuigi nõuded on toetusliigiti erinevad, siis sanktsioonid nõuete täitmata jätmise korral on siiski sarnased.

Uue programmperioodi rakendumine on toonud kaasa muudatuse, et varem nõuetele vastavuse süsteemis heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste valdkonda kuulunud põllumaade hooldamise nõuded on nüüd saanud pindalapõhiste otsetoetuste saamise nõueteks. See tähendab, et kui varasemalt vähendati nõuetele vastavuse süsteemi nõuete rikkumise korral nt maa tähtajaks niitmata jätmise korral kõiki taotleja taotletud pindala ja loomapõhiseid toetusi määratud % ulatuses, siis sellest aastast alates on need nõuded pindalapõhiste otsetoetuste toetusõiguslikkuse nõuded. Pindalapõhiste otsetoetuste raames ei loeta rikkumisega ala toetusõiguslikuks ja arvestatakse taotletud ja kindlakstehtud pindala erinevuse hulka. Viimane aga võib omakorda kaasa tuua toetuse vähenemise ka selle pinna eest, mida on korrektselt tähtajaks hooldatud või pindalapõhistest otsetoetusest üldse ilma jäämise.

Näide

Toome näite, et muutunud tingimusi oleks lihtsam võrrelda.

Taotleja taotles 2014. a erinevaid pindalapõhiseid toetuseid kokku 50 ha põllumajandusmaale, millest 10 ha oli püsirohumaa. Taotlejal tuvastati nõuetele vastavuse süsteemi nõuete kontrollis, et ta ei olnud 7 ha püsirohumaad tähtajaks ära niitnud.

2014: Nõuetele vastavuse nõuete maatriksi alusel hinnati 2014. aastal rikkumise tõsiduseks 4 punkti kuna üle 10 % kogu rohumaade pinnast oli niitmata, ulatuseks 2 punkti kuna pind, mille osas nõuet rikuti oli kuni 25% kogu põllumajandusmaast ja püsivuseks 4 punkti, kuna niitmata ala oli üle 50% kogu rohumaade pinnast. Rikkumise koondhinne on sellisel juhul 4+2+4=10 punkti, millele vastas vähendusprotsent 3%. Taotlejal vähendati 3% kõiki tema taotletud pindalatoetusi.

2015: Sama olukorra puhul 2015. aastal kui taotleja on taotlenud näiteks ühtset pindalatoetust (ÜPT) ja kliimat ja keskkonda säästvat toetust (ROH), oleks vähendused järgmised: kui taotleja ei ole taotlusaluseid maid tähtaegselt ja/või nõuetekohaselt hooldanud, siis hooldamata taotlusalune püsirohumaa pind arvatakse toetusõiguslikust ÜPT pindalast välja. Toetuse vähendamise arvutus on järgmine: 50–7=43 ha, mis on kindlakstehtud toetusõiguslik pind. Edasi arvutatakse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse protsent: 7/43*100=16,28%, mis tähendab, et taotlejal on pinnaerinevus suurem kui 3% kindlaksmääratud pindalast ning sellisel juhul vähendatakse tema ÜPT toetust täiendavalt rikkumisega tuvastatud pindala erinevuse kahekordses ulatuses: 43-(2*7)=29 ha.

Taotlejale makstakse ÜPT toetust taotlusele märgitud 50 ha asemel 29 ha eest. Samuti väheneb ka taotlejale makstav ROH toetuse pind, mida võib maksta vaid maksimaalselt ÜPT toetusõigusliku pinna ulatuses ehk  50–7=43 ha eest.

Praeguse näite puhul oli erinevuse protsendiks 16,28 %, samas kui hooldamata pinna tõttu läheb pinnaerinevus üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis jäetakse kogu taotleja ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata.

Kui pinnaerinevus on üle 50% kindlaksmääratud pindalast, siis lisaks ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmisele rakendub taotlejale lisaks ka nn tulevikuvähendamine ehk pindalaerinevusele vastav summa tasaarveldatakse veel üks kord järgneva kolme kalendriaasta jooksul mistahes toetuskavade alusel makstavate toetustega.

Kokkuvõtvalt – uuel perioodil toob põllumaade hooldamise nõuete tähtajaks täitmata jätmine pindalapõhiste otsetoetuste taotlejale kaasa võrreldes varasemaga oluliselt suuremad toetuse vähendamise, kuna rikkumisega pinnad arvatakse toetusõigusliku pinna hulgast välja.

Vääramatu jõud

Nõuete täitmisel võib loomulikult ette tulla ka erandlikke asjaolusid, mille pärast ei suudeta toetuse saamise nõudeid etteantud tähtaegadeks täita. Teatud vääramatu jõu juhtumeid reguleerib Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 artikkel 4 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1306/2013 artikli 2 lõige 2.

Neist esimese kohaselt peab toetusesaaja või tema volitatud isik teavitama PRIAt vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest kirjalikult viieteistkümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik. Samuti tuleb esitada asjakohased tõendid. Kui taotleja on PRIA-le sellise teavituse teinud, vaatab PRIA iga teavituse asjaolud eraldi üle ja annab kliendile teada, kas seda on võimalik arvestada toetuse määramisel erandliku asjaoluna/vääramatu jõuna või mitte. Juhul kui tegu ei ole vääramatu jõu või erandliku asjaoluga, siis teavituses toodud pindade osas toetust maksta ei ole võimalik, kuid nende pindadega ei arvestata ka võimaliku täiendava sanktsiooni arvutamisel. Samuti on taotlejal võimalik loobuda sellistele maadele otsetoetuste taotlemisest, kui nende osas ei ole juba tuvastatud rikkumisi või ei ole taotlejat teavitatud kohapealsest kontrollist.

Vääramatuks jõuks või erandlikuks asjaoluks võib osutuda ka pikema perioodi jooksul esinev liigniiskus, kui see tuleneb konkreetse aasta ilmastikuoludest. Äärmuslike ilmastikuolusid arvestatakse siiski vaid juhul, kui see on välja kuulutatud riiklikult. Vääramatuks jõuks või erandlikuks asjaoluks ei loeta aga näiteks nõuete täitmiseks vajaliku tehnika purunemist, puudumist vms asjaolu.

Allikas: www.pria.ee