Saatuse sõrm annab meile sõjapõgenikena puuduvaid töökäsi, leiab Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo, aga meie oleme tõrksad ja keeldume isegi arutlemast sel olulisel teemal.
„Viie aasta pärast punnitame ise, et leida töökäsi. Aga kui praegu justkui saatuse sõrmega neid meile värava taha pakutakse, siis oleme tõrksad ja keeldume isegi arutlemast sel teemal,“ oli Niilo nõutu.
Talle tundub, et kogu ühiskonnas pole siiski asi sõjapõgenike teemal nii hull, küll aga võtab elu tegelikkuse kohalejõudmine veidi aega. „Selle konkreetse probleemi sisu ja tagamaad ei saagi ju kahe lausega edastada ega ka kümne minutiga omastada. See nõuabki veidi süüvimist ja aega, et tegelikult vajadused ja tegevused, nüansid selgeks saada,“ tõdes Niilo. Ta nentis, et konservatiivsust ei saa hukka mõista, aga teema lauale tõstmisest keeldumine pole kaasaja maailmas enam adekvaatne tegu.
Nopri peremees meenutas, et tänaseks tuli kõigil omavalitsustel anda tagasiside, kuidas ja mil määral nad pagulasi võõrustavad. Üldjoontes oldi pagulaste vastu. Põhjusteks juba ammu meedias kajastatu: me ei saa oma rahvagagi hakkama, see tuleb meie oma inimeste eelarvest, tulevad suguvõsad järele jne, tõi Niilo näiteks. „Hirmude nimistu,“ ütles ta kokkuvõtteks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele