Uues kavas on täpsustatud riigieesvoolude pikkused ja asukohad ning piirkondade kaupa on reastatud hoiutööde prioriteetsus.
Veekeskkond on üks suur tervik, millel on väga palju otseseid ja kaudseid mõjutajaid. Paljud meie veekogud on ühtlasi ka maaparandussüsteemide eesvoolud. Vesi ei tunnista maakondade ega ametiasutuste vastutusalade piire. Praktiline on käsitleda kõiki veekeskkonda puuduvaid valdkondi koos.
Valminud on maaparandushoiukava, veemajanduskava, üleujutusohuga seotud riskide majandamiskava ja merestrateegia eelnõud.
Kutsume kõiki huvilisi avalikele aruteludele ja kavade tutvustamistele, mis toimuvad:
Artikkel jätkub pärast reklaami
K, 23. september kell 12.00 TALLINN Paadi 5, hotell Euroopa
N, 24. september kell 12.00 PÄRNU Seedri 6, Tervis Ravispaahotell
R, 25. september kell 12.00 TARTU Turu 2, Tasku Keskus, IV korrus
Maaparandushoiukavade eelnõud on kättesaadavad
SIIT.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.