Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaeluministeerium soovib maamüügi peatamist
Arvestades põllumeeste niigi keerulist olukorda, pöördus maaeluministeerium keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga peatada ajutiselt riigi omandis olevate põllumajandusmaade oksjonitel võõrandamine ning eelistada nende rendileandmist, kirjutab Meie Maa.
Tegu on juba teise pöördumisega sel aastal. Veebruaris tegi toona veel põllumajandusministeerium ettepaneku peatada ajutiselt põllumajandusmaa riigivaraseaduse kohane võõrandamine. Teema esilekerkimise üheks tõukejõuks oli ka Meie Maas kajastatud Saaremaa talupidaja Aivo Laulu kiri põllumajandusministrile, kus ta selgitas, millisesse kitsikusse ajutises kasutuses olevate maade oksjonilepanek põllumehi ajab.
Keskkonnaministeerium maamüügi peatamisega ei nõustunud, märkides, et kui põllumajandusministeerium peab vajalikuks anda seadusega eeliseid põllumajandustootjatele, peaks ta välja töötama vastavad regulatsioonid ja esitama need koos põhjendusega seaduse eelnõuna. Veel enam, toonane keskkonnaminister Mati Raidma märkis, et “üksiku ettevõtte arvamusavalduse alusel ei ole õige teha üldistusi ega hakata kaaluma riigimaade erakäibesse suunamise protsessi peatamist”.
Põllumajandusministeerium pöördus seejärel märtsikuus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK), Eesti Aiandusliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Talupidajate Keskliidu poole, et hinnata tekkinud probleemi ulatust ja saada põllumajandussektorit esindavatelt organisatsioonidelt asja kohta pädev arvamus. Paraku ei tulnud üheltki neist ei arvamust ega ettepanekuid. Ehk siis probleem jäi jätkuvalt hõljuma maa ja taeva vahele ning oksjonid käisid edasi.
10. septembril kajastas Meie Maa hella maamüügi teemat taas leheloos “Riigimaa enampakkumisega müük jälle teravalt päevakorral“ ja pöördus sellega seoses uuesti ka ametiasutuse poole, mis vahepeal oli nimetatud maa-eluministeeriumiks.
Sealt anti selle nädala keskel teada, et septembris on maaoksjonite küsimuses pöördutud uuesti EPKK poole ning selle nõukogu liikmed tegid lõpuks ettepaneku põllumajanduses valitseva kriisi perioodiks riigivaraseaduse kohaste oksjonite peatamiseks. Sellele tuginedes tegi ministeerium keskkonnaministeeriumile taas ettepaneku peatada ajutiselt riigi omandis olevate põllumajandusmaade riigivaraseaduse kohane võõrandamine ning eelistada nende maade rendileandmist.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütles Meie Maale, et kõnealune ettepanek on nii värske ja minister pole kirjaga veel jõudnud tutvuda, seetõttu ei saa ministeerium seda ka kommenteerida.
POÜ Rauni juhatuse esimees Aive Kesküla: “Meile tehti üheksa hektari suurusele põllumaale hiljuti enampakkumise korras rendipakkumine, viieks aastaks. Pakkumise algsumma esitati kogupinna kohta, see oli hektari kohta aastas veidi üle 80 euro. Riigimaa rendi alghind on tunduvalt kõrgem kui teistel pakkujatel. Kuna ka tegelik rendihind määratakse enampakkumise tulemusel, siis meil tuleb maakasutuse jätkamisel hinnaks enam kui sada eurot, mis oli võitja pakutud hind.
Üks väiksem riigimaatükk on meil veel kasutusel, aga üldiselt on meil riigimaad kasutuses vähe. Enampakkumise hinnad on muidugi müügil ja rentimisel probleemiks, kui raha on vähe. Antud olukorras on vähe.“
Leisi vallas elav talunik Aivar Martin: “Mulle just tuli teade selle kohta, et meie kasutuses oleva riigimaa ajutise kasutuse leping on lõpetatud. Edasine on menetluses ja tõenäoliselt tuleva aasta algul on oodata müügile või rendile pakkumist. Muud ei oska ma praegu arvata.“
Koikla POÜ juhatuse esimees Jaan Laul: “Meil on suvel olnud kaks müügipakkumist, üks alles septembris. Mõlemad suhteliselt väiksed tükid (kumbki ca 3 ha). Pangaga käivad ostmiseks läbirääkimised, praegu veel tulemust ei tea. Maa-ametiga suhtlemine on küll väga korrektne, nad selgitasid, et müüki pannakse väiksemad tükid, suurematele pakutakse renti. Maa rendi osas on konkurents samuti jõuline. Meil Leisi vallas on keegi nii rahakas, et pakub isegi üle 200-eurost rendihinda. 9 ha suuruse noorloomalauda lähedal asuva maa eest tuleb mul maksta 9 hektari eest aastas 2250 eurot renti. Me ei saa ju laudalähedasest maast loobuda, kui tahame loomakasvatusega jätkata.“
Autor: Vilma Rauniste
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele