Autor: Mait Kraun • 2. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellel aastal on kallinenud vähesed toorained

Kolmanda kvartali lõpu seisuga on sellel aastal pehmetest toorainetest hinnas tõusnud vaid kakao, puuvilla ja riisi hinnad.

„Toorainete varaklass on jätkuvalt heitlikul turul halvimatest halvim investeering olnud,“ ütles investeerimisfirma Libertas Wealth Management Groupi president Adam Koos. „Toorainesektoris pole lihtsalt impulssi, mis võiks sektori uuesti tõusule viia. Tõenäoliselt kestab olukord vähemalt aasta lõpuni või enamgi veel.

 Allikas: Libertas Wealth Management Group/MarketWatch

Suurimad kukkujad

Kõige rohkem on langenud saepuidu hind – kokku 34,6 protsenti. „Hiina valuuta devalveerimine ja nende puiduimpordi vähenemine võib olla üks faktor, miks hinnad on nii palju langenud,“ ütles Koos.

Kohvi on toorainete selleaastases hinnatabelis altpoolt lugedes teisel kohal ja langus on olnud kokku 28,8 protsenti. Peamiselt on hindu alla surunud Kolumbia ja Brasiilia suur eksport, mida on vedanud kasvav ostmine USA dollarites. Sellega püüab riik tasa teha kaotused, mis on saadud kohalike valuutade odavnemise tõttu.

Hinnas tõusnud vaid kolm toorainet

Kolmest tänavu hinnas tõusnud toorainest on parimat minekut näidanud töötlemata riis. Kokku on tõus olnud ligi 14 protsenti. Hinnal on aidanud tõusta tootmise ja pakkumise langemine.

USA põllumajandusministeerium (USDA) teatas oma igakuises raportis, et vähendas USA riisitoodangu selle aasta prognoosi. Nädala lõikes tõusis töötlemata riisi hind 1,4 protsendi võrra ja üks kvintal maksis neljapäeva õhtuks 13,25 dollarit.

Kakao on samuti üks vähestest toorainetest, mis on suutnud sellel aastal tõusu näidata – rohkem kui 11 protsenti. Maailma suurimad tootjaid on Elevandiluurannik ja Ghana. Tervet Lääne-Aafrikat on tabanud põuad, mis vähendavad märkimisväärselt toodangut ja see on aitanud hindadel kasvada.

Puuvilla hind on kasvanud sellel aastal aga 0,7 protsenti. Ka puuvilla hindade stabiilsusele on kaasa aidanud USA põllumajandusministeeriumi varude prognooside kärpimine ja nõrgenev nõudlus Hiinast.

Kolmapäevase seisuga olid maisi hinnad kukkunud aasta algusest 2,6 protsenti. Maisi hinnad on aga paranenud, sest teise kvartali lõpu seisuga olid hinnad kukkunud 7 protsenti.

„Põllumajandustoormete hinnad on hästi vastu pidanud ja põhja ehitanud. See peaks aitama hindadel suhteliselt hästi taastuda,“ ütles Agri-Food Value Viewi toimetaja New Schmidt.

Schmidt ütles MarketWatchile, et globaalne maisitoodang langeb nii sellel kui ka järgmisel aastal. Järgmisel aastal toetab hindu vähem ka Hiina, mis aitab tootmist vähendada. „USA maisihinnad võivad üllatada,“ nentis ta.

Koos aga ütles, et „tulevikus on mitmeid faktoreid, mis võiksid toorainete hindu aidata üles poole viia, aga mitte praegu.“

USA nisuprognoose vähendati

Kolmapäeval üllatas turge USA põllumajandusministeerium – nisutoodangu ja –varude prognoosi vähendati. See pani ka nisu hinnad tõusma, mis jõudsid neljapäeval kahe kuu kõrgeima tasemeni.

Richard Feltes kauplemisfirmast R.J O’Brien ütles aga, et osaliselt on tõus seotud ka tehnilise ostmisega. See tähendab, et hinnad olid vahepeal langenud liiga palju ning turg nii-öelda põrkas tagasi.

Nisu hind tõusis Chicago börsil nädalaga 3,9 protsenti 5,17 dollarini buššelist. Maisi hind lisas 1,4 protsenti ja neljapäeva õhtuks maksis buššel 3,87 dollarit. Sojaubade hind kallines 2,4 protsenti 8,93 dollarin buššelist.

Euroopas kallines toidunisu hind nädalaga 2,2 protsendi võrra 176,5 euroni tonnist. Rapsiseemnete hind tõusis 1,4 protsenti 368,5 euroni tonnist. Kooritud piima hind jätkas tõusu – tonn maksab 1825 eurot ja eelmise nädalaga võrreldes oli kallinemine 3,4 protsenti.

OPECi strateegia võib hakata vilja kandma

Reutersi tehtud küsitlusest selgub, et OPECi naftatoodang on septembris tõusnud, sest Põhja-Iraagi eksport on taastunud. Analüütikute sõnul hakkab organisatsiooni praegune strateegia aga varsti vilja kandma, vahendab CNBC.

Saudi Araabia ja teised OPECi liikmesriigid on hoidnud oma tootmist peamiselt aga stabiilsel tasemel. See annab märku, et organisatsioon hoiab oma fookust turuosa kaitsmisel ja hindu tootmise vähendamisega üles poole suruma ei hakata.OPECi tootmine tõusis septembris 31,68 miljoni barrelini päevas. Augustis oli vastav näitaja 31,57 miljonit barrelit, selgub küsitlusest, kus kasutati naftaettevõtete, OPECi ja konsultatsioonifirmade abi.Naftahinnad on alates eelmise aasta suvest kukkunud ligi 50 protsenti. Praegu maksab WTI barrel 45,94 dollarit ja Brenti barrel 49,02 dollarit. Võrreldes eelmise nädalaga on hinnad tõusnud veidi üle ühe protsendi.OPEC loodab, et madalamad hinnatasemed vähendavad naftatootmise kasvu kõrgemate tootmiskuludega piirkondades. Nimelt on OPECi keskmised kulud tootmisel tunduvalt väiksemad kui teistes riikides. Analüütikud näevad, et selline strateegia on vaikselt vilja kandmas.„Ülepakkumine on jätkuvalt märkimisväärne, aga ma arvan, et see hakkab järgmine aasta vähenema. OPECi välised naftatootjad hakkavad toodangut madalate hindade tõttu vähendama,“ ütles Commerzbanki analüütik Carsten Fritsch.See võiks omakorda nafta hindasid pikemas perspektiivis tõstma hakata. Eelmisel nädalal prognoosis OPEC, et nafta hind tõuseb 80 dollarini 2020. aastaks.