Riigikogu maaelukomisjoni selle nädala istungitel olid tähelepanu all Eesti kui maheriigi kuvandi loomine ja geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamine Eestis.
Maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari arvates tuleb nimetatud suundi hinnata teaduspõhiselt tuginedes põhjalikele uuringutele ja analüüsidele. „Organic Estonia ja teised sarnased ideed on huvipakkuvad ja vajavad jätkuvalt tähelepanu. Kuid peame siiski arvestama, et põllumajandusmaastikule peavad mahtuma nii mahe- kui ka tavatootmine,“ ütles Padar. Ta jagas komisjoni liikmete seisukohta, et Eesti loodusressursse peab enam väärtustama. Selleks on vaja ühist tegevuskava, et koos sellega luua ka mahetootmisest terviklik kuvand, mis oleks rahvusvahelisel areenil paeluvaks kaubamärgiks. See looks Eestist lisaks edukale IT-riigile ka puhta looduskesskonnaga riigi kuvandi ning aitaks kaasa ekspordi arengule ja Eesti kui turismi sihtkoha tutvustamisele.
Organic Estonia idee autorid tutvustasid komisjonile oma visioone seoses Eesti kui maheriigiga. Ligi 16% Eesti põllumajandusmaast on juba mahe. Kuna Eesti metsi tavapärastelt ei väetata ega pritsita, siis annaks see võimaluse tunnistada ka Eesti metsad mahemetsadeks ning kanda need maheregistrisse. Metsade mahedaks nimetamine võimaldaks kõiki Eesti metsasaadusi müüa rahvusvaheliselt mahetootena.
Eilsel komisjoni istungil tõdeti, et Eesti on oma senistes GMO-de turule lubamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes seisukoha kujundamisel tuginenud teaduslikele hinnangutele iga GMO liini osas eraldi ehk juhtumipõhiselt. Eesti ametlik seisukoht on olnud läbivalt, et me toetame liikmesriikidele suurema õiguse andmist otsustamisel ning et otsuste tegemisel tugineme teaduslikule informatsioonile ja ekspertarvamustele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele