Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalauurijate võrku sattus hiiglaslik ahven
Instituudi ihtüoloog Heli Shpilev ütles, et Pärnu jõest saadakse selliseid harva. “Tänapäeval on nii suurte isendite kohtamine haruldane, sest kala püütakse enamasti enne vanaks elamist veekogust välja,” sõnas ta.
Kirjanduse andmetel oli 1980. aastatel päris tavaline, kui kalameeste püünistesse jäid 8–12aastased ahvenad. Vangistuses on elanud üks ahven koguni 25aastaseks, olles surma hetkel 46 sentimeetrit pikk ja kaaludes 1,86 kilogrammi.
Kolmapäeval Pärnu jõest allpool Sindi paisu püütud ahven oli ninast sabauime tipuni 42 sentimeetrit pikk ja kaalus 1,162 kilogrammi.
“Isendi vanust on kasvu ja kaalu järgi raske hinnata, selle täpsustame hiljem,” sõnas Shpilev.
Sügisesed ja kevadised seirepüügid Pärnu jões on mereinstituudi aastaid kestnud uurimistöö, mis peab selgitama siirdekalade seisundi siinses veekogus ja andma ühtlasi laiema pildi Pärnu jões elutsevatest kaladest.
Selleks pannakse kevadisel kudeajal mõneks tunniks jõkke seirevõrgud, nende seas väga väikese silmaga püünised, mis püüavad pisemaid kalu ja vee-elukaid, kes üldjuhul kulinaarset huvi ei paku.
Kontrollpüükidega on kindlaks tehtud, et Pärnu jões elutseb enam kui 20 liiki kalu, kolme liiki silmusidki: oja-, jõe- ja merisilm.
Tänavune seiresaak polnud Shpilevi hinnangul kuigi arvukas, ent rõõmustavalt liigirohke. Nii esines loomuses vimbasid, kes on ujunud jõkke varakevadise kudemise ootuses. Samuti latikaid, kiisku, hõbekokresid ja siigasid, kes oktoobris Pärnu jõkke kudema ujuvad.
Loe täismahus uudist Pärnu Postimehest.
.
Autor: põllumajandus. ee
Seotud lood
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele