Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tubli metsauuendaja Eremka südamega asja juures
Eesti Erametsaliidu poolt värskelt tubli metsauuendaja tunnustuse saanud Eremka OÜ eesmärgiks on metsade majandamine ning seetõttu ei keskenduta ainult raieõiguse ostmisele, vaid suurendatakse ettevõtte portfelli uute metsakinnistute soetamisega.
“Meie eesmärk on osta kokku metsa ja seda majandada – mitte ainult raiuda. Ehk me ei osta ainult tööd vaid me ostame maad, et suurendada oma portfelli kuuluvat metsapindala,“ selgitas ettevõtte tegevuspõhimõtteid Eremka OÜ ja Karo Mets OÜ juhatuse liige Runo Ruubel. Ta lisas, et portfell peab olema tasakaalus, koosnedes ühest osast küpsest metsast ja teisest osast nooremast metsast. “Meil ei ole rahalist võimekust osta ainult noorendikke, mida meie eluaja jooksul ei ole võimalik tasa teenida.“
2015. aasta alguses tegi Eremka läbi struktuurimuudatuse, kui eelnenud aasta lõpul sõlmitud leping sai konkurentsiametilt loa. Eremka OÜ ja Graanul Mets OÜ (kuulub Graanul Invest gruppi) asutasid ühisettevõtte Karo Mets. Võrdselt mõlema ettevõtte omanduses oleva Karo Metsa osakapital tõsteti 2 mln euro peale ning värske ettevõtte roll on Eestis asuvatele AS Graanul Investi graanulitehaste varustamine toormega.
Muudatuse järel viidi Eremka kõik 33 töötajat ja firma teadmistepagas üle ühisettevõttesse. Seega kuulub Karo Mets OÜ-le nüüd umbes 6500 hektarit metsa. Ruubel nentis, et ühisettevõte aitas Eremkal leida võimaluse väheväärtusliku puidu väärindamiseks neist graanuleid tootes. “Ja kuna me ise tööstust luua ei plaaninud, oli huvi ühisettevõtte loomiseks vastastikune,“ märkis ta.
Uuendamine – missioonitundega töö
Suur osa Eremka ja nüüdse Karo Metsa tööst on metsa uuendamine. Nii Ruubel kui samuti mõlema ettevõtte omanikeringi kuuluv Heiki Olviste kinnitasid, et selle töö peale iga meest või naist lasta ei saa. “Ei ole väga lihtne taime kasvama saada. Tegemist on täpse ja aeganõudva tööga, kusjuures aeg töö tegemiseks on väga lühike,“ selgitas Olviste. Puude istutus vajab tema sõnul korralikku tööjõudu, taimed ei tohi liialt ära kuivada ega päikest saada, sest muidu on nende saatus juba algusest peale hukule määratud.
Olviste rääkis, et istutustöö tulemuse prognoosimise teeb määramatuks ka asjaolu, et kuigi palju noori taimi saab hukka esimesel kasvamisaastal, võib ka kolmandal, neljandal aastal võib leida erinevatel põhjustel väljalangejaid. Kõike eelnevat arvesse võttes peavad puude istutajad olema missioonitundega inimesed. “Et viid töötukassast inimese metsa ja pakud raha – see ei tööta,“ sõnas Olviste, kelle sõnul on Eremka 13aastase tegutsemisaja jooksul ka selle variandi läbi proovinud. “Oleme sellega endale näppu lõiganud küll. See lihtsalt peab olema missioonitundega tehtud töö – nii töö delegeerimine kui teostamine, kus eksimisele ruumi ei jää.“
Eremka kontoris heidetakse nalja, mis naljakas olemise asemel on aga vägagi tõsi. “Metsamehe kaks kõige suuremat vaenlast on ilm ja naabrid,“ nentis Olviste. Naabrite olemasolu ja tegevus ei mõjuta nende tegevust mitte ainult kaudselt, vaid väga otseselt. Metsaseadus näeb ette metsa koosseisud, mis on väga tihedalt seotud naaberkinnistute omaga. Põhimõtteliselt sõltub naabrist, kas ja millises määras või mahus tohib küpset metsa raiuda täna või tohib seda raiuda alles näiteks viie aasta pärast. Ruubel lisas, et Eesti metsaseadus on siiski väga omaniku ja metsasõbralik ning seaduse arvel kriitikat teha oleks ülekohtune.
Unistus on 2000 ha uut metsamaad aastas
Eremka – nüüdse Karo Metsa hallatavad metsakinnistud asuvad Pärnu-, Lääne-, Rapla-, Harju- ja Viljandimaal. Maakonnad on valitud eelkõige ettevõtte tegevuskoha järgi – kuna Pärnu linna servas asuvast kontorist oleks lihtsalt liialt aja- ja ressursimahukas näiteks Ida-Virumaale sõita. Ettevõtte tulevikuplaanid näevad ette metsamaa suurendamist veelgi. “Ideaalis tahaks metsamaad läbi talumetsa suurendada 2000 ha aastas. See on meie unistus,“ selgitas Ruubel ning lisas, et rahul ollakse ka siis, kui uut metsamaad õnnestub aastas juurde varuda 1000 ha ringis.
Küsimusele, kui palju metsa nad maksimaalselt hallata suudaks, vastas Ruubel, et nii palju, kui tarvis. “Oleme enda jaoks kehtestanud reegli, et hea oleks majandada vähemalt 10 000 ha metsamaad.“ Ning lisas, et see tähendaks juba n-ö väikest metskonda, kus kogu aeg on toimetamist. “Alla selle jäädes, metsamassiiv end ise ei taastooda,“ märkis ta.
Eremka kasum 2014. aastal oli võrreldes 2013. aastaga poole väiksem, kuigi ettevõtte müügitulu näitas kasvu. Millised on põhjused nende numbrite taga?
Hetkel kuum
Ruubel selgitas, et esiteks on turg madalseisus, ning teisalt ei tahtnud metsakinnistute hinnad piisavalt kiiresti turuga kaasa tulla. Kinnistu ostuga on tema sõnu kulu tehtud aga tulu saamise ajaks on turusituatsioon muutunud ja lootused tulule kahanenud. “Tulu saamine on pikki aastaid kestev protsess, tavaliselt esimesest raidest saadakse tulupoolde veidi üle 50% ja ülejäänu jääb aastateks metsa kinni.“ Võrreldes metsatööstusega on metsade majandamisega seotud kasum ja rentaablus väga väike, sõnas ta.
2015. aasta majandustulemustelt samuti suurt hüpet ei oodata. “Miinuses ei ole, aga kui suur see pluss tuleb, öelda ei oska,“ arutles Ruubel. Usutavasti jäädakse eelmise aasta tasemele. Selle aasta I kvartal ei olnud ettevõttele just soosiv, kuna talve pea polnudki ning samas toimus ka ümberstruktureerimine ja tööle võeti uusi inimesi. Ka metsamaa maht ei ole metsaomanike liigkõrgete hinnaootuste tõttu kasvanud planeeritud mahus, kuid Ruubeli sõnul on tehtud otsused olnud õiged ja küllap tuleb peagi ka oodatud tulemus.
ÜKS KÜSIMUS Milline on Teie arvates Eesti metsanduse suurim probleem? Runo Ruubel, Eremka OÜ ja Karo Mets Oü juhatuse liige
Kogu metsasektori kõige suurem probleem täna on kaitsepiirangud. Kuigi kaitsepiirangud ise ei olekski nii suur probleem, aga probleem on puuduvad kompensatsioonimehhanismid. Üks lahendus võiks olla see, et riik ostaks kaitsealused maad õiglase hinnaga ära ning liidaks need oma looduskaitsealadega.
Praegu tuleb ette olukordi, kus metsale pannakse erialafanaatikute läbimõtlematute ettepanekute tõttu peale piirang. Alguses pannakse metsas igasuguste tööde tegemine seisma 28 kuuks ning seda ei kompenseerita kuidagi. Seejärel võib tulla otsus, et 100 000 euroga ostetud tükk läheb täielikult või osaliselt piirangualasse.
Eesti metsad on ilmselgelt üle kaitstud ja kui me tahame siia luua mingit Euroopa ürgmetsa regiooni, siis peab keegi need metsad ära ostma ja selle regiooni loomist omanikele, kaasa arvatud riigile, kompenseerima. Eesti loodus on väga puhas ja meie metsi on aastasadu väga ilusti majandatud ja tänu sellele on meil ka väga palju kooslusi, mida nüüd on hakatud kaitsma. Tihti ei mõelda selle peale, et kui metsas ei tohi enam midagi teha, hävitab tegevusetus ka kooslused. Näiteks Pärnust Riia poole jäävad luitemännikud – neid ei lubata majandada, neid tuleb kaitsta.
Kommentaar Vaja märgata ka ettevõtteid Aira Tross, Eesti Erametsaliidu juhatuse liige
Esimest korda saime metsamajandajatena tunnustada ka tublisid ettevõtteid. Varasemalt oli Eesti Erametsaliidu korraldatava konkursi nimi Talumetsamajandajate konkurss, aga möödunud aastal muutsime tingimusi ja konkurss sai uue nime. Metsamajandajate hulgas on väga palju tublisid ettevõtjaid ja aeg oleks neid märgata. Nagu eestlasele kohane, ei saada alguses uue asjaga vedama ning eelmise aasta konkursil meil veel ettevõtteid ei osalenud.
Konkursile võivad kandidaate esitada kõik, valdavalt teevad seda metsaühistud, esitades konkursile oma liikmeid. Eks kohalikus ühistus teatakse ju kõige paremini, kelle metsad korralikult majandatud ning vääriks teistele eeskujuks seadmist. Eremka OÜ esitas konkursile Vändra Metsaühing.
Konkurss annab metsaettevõtetele tuntust juurde, kuid seab ka suurema vastutuskoorma, sest eestlastel hästi välja arenenud kriitikameel kipub tunnustatu plusside märkamise asemel nii mõnigi kord vigu otsima.
Eremka OÜ on liitunud Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadiga, mis on üheks kindlaks kvaliteedimärgiks, et ettevõttes on metsamajandamine väga heal tasemel.
Enimloetud
1
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
3
6
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele