Täna tutvustatakse TTÜ Eesti Mereakadeemia peahoones kolme äsja valminud kalanduse õppelaborit, mis võimaldavad edaspidi praktilisemat õpet ja koostöövõimalusi kalandusettevõtetega. Uued laborid on valminud Euroopa kalandusfondi toel.
„Kalandus on Eestis pikaaegsete traditsioonidega ja ekspordile suunatud majandusharu. Uued laborid on olulised nii uute tegijate koolitamiseks kui täiendõppeks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kalandus läheb kogu maailmas järjest teadusmahukamaks, mistõttu on innovatsioon kalandusfondi toetuste puhul selge prioriteet.“
Avamisel tutvustatakse kolme uut laborit: kalapüüniste, kalakvaliteedi ja kalakäitlemise laborit, ning arutletakse kalanduse tuleviku teemal, kalavarude säästlikust kasutamisest ja kalandusalase tegevuse koordineerimisest. Peale laboritega tutvumist näidatakse huvilistele ka Mereakadeemia kaasaegses simulaatorikeskuses asuvat kalapüügisimulaatorit, mis võimaldab Mereakadeemial nüüdsest koolitada kalapüügilaevadele laevajuhte ning püügimeistreid.
TTÜ Eesti Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on tehtud väga suur samm edasi kogu Eesti kalandussektori arendamisel. „Oleme väga palju panustanud erinevate õppelaborite ehitamisele ning simulaatorikeskuse arendamisele, kus on nüüdsest olemas ka kalapüügifunktsioon. Äsja valmis saanud kalanduse suunalised laborid võimaldavad meil kalanduse suunalist õpet teha veelgi praktilisemaks,“ sõnas Leiger. „Uued laborid on eelkõige mõeldud kasutamiseks kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala tudengitele, ent kindlasti ootame ka kalandusettevõtteid meie laboreid kasutama, näiteks töötajate täiendõppeks või uute toodete/tehnoloogiate arendamiseks.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kalapüüniste ja kalakäitlemise laborite ehitust toetati Euroopa Kalandusfondi meetme 3.1 tegevuse "Muud ühistegevused" raames toetussummaga ligi 450 000 eurot.
.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.