Teet Soorm: Ainult importliha kasutavate ettevõtete ärimudel ei aita kaasa seakasvatuse murede lahendamisele Eestis

Tõepoolest, HKScan Estonia importis viimases kvartalis 4000 nuumsiga, see on umbes 1,2% kogu Eestisse aastas imporditava sealiha mahust. Siinkohal tuleks välja tuua, et Eesti importis 2014. aastal 28 miljonit kilogrammi sealiha ja kui praegust seakasvatuse olukorda vaadata, siis see kogus ilmselt suureneb. Pöörde tooks protsessi ainult 3. tsooni piirangute lõppemine Eestis. Teatavasti tegutseb meie ettevõte üle Baltikumi ja müüme 50% oma toodetud lihatoodetest Eestist välja. HKScan Estonia peab eksporti jätkama ning siinkohal tuleb ükskord aru saada, et Eesti 3. tsoonist pärit sigade liha on välja müüa keelatud ja selleks oli meie jaoks ajutiseks lahenduseks elussigade import Soomest. Ja kui sattuski mõni Soome sigadest lõigatud lihatükk Eesti turule, siis mis kahju meie Eesti seakasvatus ja Eesti lihatööstus sellest said? Nagu juba varem ka mainisin, on kogu Eesti turg täis importsealiha ja importsealihast toodetud valmistooteid, mida müüakse Pääsukesemärgi, Eesti lipumärgi ja kõiksugu muude kvaliteedimärkide all. Otsusega importida Soomest 4000 elussiga suutsime Rakvere lihakombinaadi täiskoormuses töös hoida, inimestele tööd pakkuda ja säilitada eksporditaseme. Asjaolu, et me osa sigu Soomest tõime, ei muuda kuidagi fakti, et HKScan Estonia toodab tütarettevõttes AS Rakvere Farmid üle 40% Eesti sigadest. Soomest imporditud sigade osakaal ei moodusta Rakvere lihakombinaadi neljanda kvartali tapamahust rohkem kui 5,5%.

Aga kas siis riigi välja töötatud meede sealihakonservide tellimise kohta ei aita seakasvatajaid?

Ei saa öelda, et konservimeede üldse ei aita, aga aitab liiga kaudselt ja liiga vähe. Hea on, et maaeluministeerium reageeris ja konservimeetmega välja tuli, kuid seakasvatuse säilimiseks on vaja eelkõige kiiremaid ja otsesemaid meetmeid, mis seakasvatajatel aitaks põhikarja ehk emisekarja säilitada. Praegusel kujul annab see meede eelise vertikaalselt seakasvatusest lihalõikuseni integreeritud lihatööstusele ja seda on Eesti seakasvatajad ka korduvalt rõhutanud. Praegu peab olema siiski eesmärk säilitada eestimaine seakasvatus ja seda saab teha otse seakasvataja pangaarvele jõudva põhikarja säilitamise toetuse ehk emisetoetuse kaudu.

Keda see konservimeede siis aitab?

Praegusel kujul aitab sealihakonservide meede seakasvatajate tegelike probleemide lahendamisele kahjuks vähe kaasa. Sellest meetmest võidavad vähempakkumise korral ainult lihatööstusettevõtted, kellel on vertikaalselt integreeritud seakasvatus, tapamaja ja lihalõikus ehk kõige parema pakkumise peaksid sellele 3. tsooni lihale saama alati teha Atria ja Rakvere lihakombinaat. On ka selge, et ilma Venemaa turuta lisaks sigade Aafrika katkule on eestimaine seakasvatus pikemas perspektiivis ette määratud kokkutõmbumisele. Kiired riigi toetusmeetmed põhikarja säilimiseks jätaks meile ehk alles 60–80protsendise isevarustatuse taseme. Peaks vist üle rääkima selle, mis vahe on seakasvatusel ja lihatööstusel. See on millegipärast nii tipppoliitikutes kui ka paljudes teistes segadust tekitanud. Meie vertikaalselt integreeritud lihatööstuskontserni seakasvatusfarmid kuuluvad kõik HKScan Estonia tütarettevõtte AS Rakvere Farmid süsteemi, kus tänasel päeval on üle Eesti 23 farmi. Käesoleval aastal kasvatatakse ASi Rakvere Farmid farmides 260 000 nuumsiga Rakvere lihakombinaadi tarbeks. See on 40% Eesti sigadest ning sellega oleme vaieldamatult Eesti suurim seakasvatusettevõte.

Loe täismahus artiklit SIIT.

Autor: põllumajandus. ee