Põllumehed arutasid keskkonnateemadel

Põllumajanduslikku tootmist on süüdistatud looduskeskkonna, eriti veekogude reostamises lämmastik- ja fosforühenditega. Tõepoolest, põllumehed kasutavad taimekasvatuses efektiivseks tootmiseks sõnnikut ja erinevaid väetisi ja need võivad sattuda ka põhjavette, jõgedesse-järvedesse ning merre. Nagu tõdes ümarlaual minister Pomerants, on Eestis praeguse hetke andmete põhjal muret tekitavaim olukord Adavere – Põltsamaa ja Pandivere kandis, kus põhjavee reostus on üsna suur.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Enn Liive ütles oma ettekandes, et veekogude reostamise vähendamiseks alustati 2014. aasta keskpaiku Veeseaduse muudatuste väljatöötamist. Muudatustega lüheneb väetiste laotamise periood ning vähenevad lubatud lämmastiku ja fosfori kogused 1 ha kohta. Muudatusi on kavandatud veelgi, mis on otseselt seotud põllumajandusliku tootmise tagajärgede vähendamisega.

Väätsa Agro juht Margus Muld rääkis, et nende firmas, mis on Eesti üks suuremaid põllumajandusettevõtteid, on juba rakendatud keskkonnasõbralik tehnoloogia, mis kasutab kõige moodsamaid lahendusi nii tootmiseks kui ka keskkonnahoiuks. Taimekasvatuses on välja töötatud taimetoidubilanss, mis tagab mikroelementidega tasakaalus mullaviljakuse ja on kooskõlas keskkonnahoiu põhimõtetega.