Riigikogu kiitis heaks veeseaduse muutmise seaduse (82 SE), millega ajakohastatakse nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks.
Seadus täpsustab väetamise kohta käivaid sätteid, et oleks tagatud meie veekeskkonna parim kaitse. Seadus lahendab Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamise aluseks olnud probleemid, mis olid seotud nitraadidirektiivi ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse. Seadus tõhustab põllumajanduse mõningaid veekaitsemeetmeid ja täpsustab sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid.
Seadus sätestab, et põhja- ja pinnavee kaitse nimel põllumajandusreostuse ennetamiseks ja piiramiseks kehtestab valitsus oma määrusega sõnniku, silomahla ning muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
Menetluse käigus toodi esile sõnnikuhoidlate rajamisega seotud probleemid. Seadus sätestab, et loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab kaheksa kuu sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seaduse kohaselt on nüüd lubatud karjatamine mererannikul Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel. Menetluse käigus tõstatati küsimus siseveekogude ääres karjatamise lubamise kohta, mille osas võtab keskkonnakomisjon seisukoha peale asjakohase uuringu valmimist.
Seaduses asendati mineraalsete lämmastikväetiste ja vedelsõnniku laotamiskeelu tähtaeg 15. oktoober kuni 12. märts tähtajaga 1. november kuni 20. märts. Samas jäetakse Keskkonnaametile õigus ja võimalus hinnata ilmastikutingimusi ning vajaduse korral teha otsus väetamistööde lõpetamiseks 15. oktoobril. See vähendab administratiivset koormust ja võimaldab põllumeestel korraldada oma tööd paindlikumalt . Antud lõigus toodu jõustub 1. jaanuaril 2023.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
EPKK korraldas ümarlaua, kus esinesid keskkonnaminister, veekeskkonna spetsialistid ning põllumajandustootjad.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ootab põllumajandustootjaid osalema veekaitsele suunatud Eesti ja Läti koostööprojekti GreenAgri pilootprogrammis, mille raames pakutakse põllumeestele oskusteavet keskkonnasõbralike praktikate rakendamise kohta orgaaniliste väetiste kasutamisel.
Toome teieni valdkondade kaupa info olulisematest õigusaktide muudatustest, mis 1. jaanuarist 2016 kehtima hakkavad.
Kui plaanid oma aeda uut muru rajada, ei ole august ega varasügis sugugi hilja – pigem vastupidi. Augusti keskpaik pakub murukülviks just sobivaid tingimusi: muld on veel soe, niiskust jagub ning enne külmade saabumist on piisavalt aega, et muru saaks juurduda. Sügisel rajatud muru tärkab kevadel kiiremini ja tugevamana, pakkudes eelise varasemas arengus.