Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 11. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnakomisjon arutab õiguskantsleri ettepanekut muuta veeseadust

Riigikogu keskkonnakomisjon käsitleb oma tänasel istungil veeseaduse kooskõlla viimist põhiseadusega. Nimelt on vastavalt veeseadusele paisu omanik või valdaja kohustatud rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb paisule rajada spetsiaalne läbipääs või pais lammutada.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul  tänane seadus ühtki erandit muude väärtuste kaitseks ei võimalda. Just muinsuskaitse seisukohalt on vaja kaaluda, kas veeseadusesse on vajalik viia sisse muudatused, mis võimaldaksid teha erandeid nimetatud kohustuse rakendamisel. „Konkreetne näide on Hellenurme vesiveski, mis on tunnistatud kultuurimälestiseks koos Hellenurme mõisa ja sinna juurde kuuluva mõisa pargiga ja kus põrkuvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid,“ selgitas Vakra. Ta märkis, et seetõttu ongi tänasel keskkonnakomisjoni istungil tähelepanu keskmes lahenduse leidmine nimetud probleemile.

Ettepaneku veeseaduse § 17 lg 4 muutmiseks on teinud õiguskantsler Ülle Madise, kes leiab, et ilma kaalumisruumita ei ole võimalik tagada üksikjuhtumi õiglast ja proportsionaalset lahendust.

Keskkonnakomisjoni istungile on kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, keskkonnaminister Marko Pomerants, Eesti Loodushoiu Keskuse, Muinsuskaitseameti ning Hellenurme veski, MTÜ Veskivaramu ning Restu vesiveski esindajad.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736