Liha ja lihatooteid eksporditi Statistikaameti lühiajastatistika põhjal 2015. aasta kümne kuuga 63,8 miljoni euro väärtuses. Eesti päritolu liha ja lihatooteid oli 45,7 miljoni euro eest.
Kui võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on liha ja lihatoodete väljavedu 0,9 miljoni euro võrra kasvanud, siis eestimaise päritoluga liha ja –toodete eksport on 1,2 miljoni euro võrra langenud.
Rahaliste näitajate alusel eksporditi 2015. aasta kümne kuuga enim värsket, jahutatud või külmutatud sealiha (16,5 mln eur), mille osakaal kogu liha ja lihatoodete ekspordis oli 25,9%. Koguseliselt eksporditi mullu 8220 tonni sealiha, mis on 1641 tonni võrra rohkem kui aasta varem. 62,5% eksporditud sealihast oli Eesti päritolu.Suurimad väljaveoartiklid olid veel konservid (14,5 mln eur) osakaaluga 23% ning vorstid jm lihatooted (11,4 mln eur) osakaaluga 17,9%.
Peamine kaubanduspartner liha ja lihatoodete ekspordis 2015. aasta kümnel kuul oli Läti, kuhu viidi 39,8% toodangust. Järgnesid Soome (24,6%) ning Leedu (16,3%). Kokku oli sihtriike 33.
Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X). Andmed: Statistikaamet
Liha ja lihatoodete import
Liha ja lihatooteid imporditi kümne kuuga 89,8 miljoni euro väärtuses, mis on 2,5 miljoni euro võrra rohkem kui 2014. aasta samal perioodil. Kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveost moodustas liha ja lihatooted 7,8%. Kui peamine ekspordiartikkel oli sealiha, siis ka import oli suurim just sealiha osas – kokku toodi seda sisse 35,9 miljoni euro väärtuses . Teisel kohal oli linnuliha import (22,5 mln eur) ning 13,8 miljoni euro väärtuses imporditi konserve. Peamised kaubanduspartnerid liha ja lihatoodete impordis olid Leedu (20,8%), Poola (12,6%), Taani (12,4%) ja Soome (12,3%).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Enam kui 400 seakasvatajat on juba pidanud oma tegevuse lõpetama. Kui nii edasi läheb, siis tekib risk, et tulevikus ei suuda Eesti oma kodusigadega Maarjamaa inimesi ära toita," nentis riigikogu liige Siret Kotka.
2015. aastal lamba- ja kitseliha kokkuostuhind kasvas, samas kui sealiha hind langes oluliselt. Veiseliha keskmine kokkuostuhind jäi aasta keskmisena sarnaseks 2014. a.
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus.
Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.