Kriitilise tähtsusega sealihasektori elujõu seisukohalt on kolmanda tsooni piirangute ajaline kestus.
Seakasvatajad tõdesid, et 2015. aasta oli Eesti seakasvatusele läbi aegade kõige raskem aasta. „Seakasvatus on Eestis oluline valdkond, sest eestimaalased tarbivad kõige rohkem just sealiha. Seega peaks fookuses olema just kodumaise tooraine esiletõstmine ja elanikkonnale kindluse andmine,“ rõhutas Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.
Lahe sõnul on kõige suurem löök Eesti seakasvatusele olnud nn kolmanda tsooni kehtestamine. Arusaamatuks jääb, miks on määratud ebaproportsionaalselt suured tsoonid. 2016. aastal pole ette näha sigade Aafrika katku taandumist, karta võib piirangute ala suurenemist. Paratamatult tekib küsimus, kuidas kompenseerib riik need kahjud farmeritele ja kuidas tagab riik oma rahva toitmise kodumaise toiduga? Näiteks tõusigade aretusühistu 31 farmist on tänaseks järele jäänud 20 farmi.
AS HKScan Estonia juht Teet Soorm ütles foorumil, et elujõulist ja jätkusuutlikku seakasvatuse taset tuleb riiklikult toetada, et majandusharu ei kaoks. Kus vähegi võimalik, tuleks piirangud ja tsoneeringud viia minimaalsele tasemele. Jätkata tuleks kolmanda tsooni liha riigivarudesse ostmist ja värske sealiha riigihangetel peaks samuti tingimuseks olema kolmandast ja teisest kitsendustega tsoonist pärit liha kasutamine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele