Lambakasvatajad näevad sektori arenguvõtit keskühistu loomises

Eestis kasvatati möödunud aasta lõpus ca 72 000 utte ja utt-talle. Lambakasvatusega oli seotud 1880 suuremat või väiksemat põllumajandusettevõtet. Viimastel aastatel on lammaste arvukus kasvanud 4 - 5%. Üle 90% lambakasvatajatest on väiketootjad, kelle karjas on alla saja lamba. Rohkem kui pooled Eesti lammastest kasvavad mahefarmides.

„Arvestatava majandusharu kohta on Eesti lambapopulatsioon väike ja Euroopa tarbijast kaugel. Kasvatajaid on samas suhteliselt palju ning nende toodangu kvaliteet veel ebaühtlane. Samas võiks Eesti poollooduslike koosluste elurikkus olla Eesti lambaliha kaubamärk. Lambarümbas on igale rahakotile sobiv tükk, kuid need tükid peavad kerge vaevaga jõudma maitsva einena nii pere söögilauale kui restorani menüüsse,“ ütles Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht Taime Puura.

„Praegu on meil Eestis küll olemas potentsiaal karjatatava maa, lammaste ja kasvatajate näol, kuid edasisesks arenguks tuleks moodustada piirkondlikud ühistud ja keskühistu. Piirkondlikud ühistud tegelevad oma piirkonna lambakasvatajatega, korraldavad müügilammaste kogumise kohta, kus on loodud eeldused lammaste grupeerimiseks, hindamiseks ja lühiajaliseks pidamiseks. Keskühistu kirjeldab kvaliteediklassid ja korraldab lammaste hindamise ning grupeerimise nende alusel. Keskühistu ülesandeks jääks ka lammaste müügi korraldamine, investeeringute planeerimine ja piirkondlike ühistute arvepidamisega tegelemine,“ selgitas Puura.