Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 1. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti nisuaretus nüüd ka maailma mastaabis avaldatud

Eesti nisuaretus nüüd ka maailma mastaabis avaldatud
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
2016. aasta aprillis ilmus The World Wheat Book triloogia kolmas raamat. See oli tähtis ning pidulik hetk Eesti nisuaretusele, sest kolmandas raamatus ilmus ka Eesti nisuaretuse ajalugu ning kaasaega kajastav peatükk.

Eesti peatüki autoriteks on Eesti Taimeksavatuse Instituudi nisuaretajad Anne Ingver ja Reine Koppel ning geenipanga juhataja Külli Annamaa. Eesti peatükk käsitleb teemasid nii nisukasvatuse ajaloost alates mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast (sellest ajast pärit nisu ja odra tolmu on leitud seitsmest Eesti eri paigast) kuni tänapäevase nisutootmise ja aretuseesmärkide sõnastamiseni.

Triloogia esimene raamat ilmus 2001. aastal ja käsitles kahekümnenda sajandi nisuaretuse teadmisi, mis baseeruvad geneetikal, molekulaarbioloogial ja sordiaretajate teadmistel-kogemustel üle kogu maailma. Esimeses raamatus oli kirjeldatud ka nisuaretuse ajalugu maailma suurimates nisu kasvatavates riikides. Tutvustati nisu geneetikat ja aretusprogramme erinevates maades ja kliima tsoonides.2011. aastal ilmus triloogia teine raamat. Maailmas olid toimunud suured muutused nii majanduses kui ka nisuaretuse tehnoloogiates. Oli lisatud peatükke väiksemate riikide nisuaretuse ajaloost, samuti ülevaateid nisukasvatuse erinevatest praktikatest. Käsitleti nisu temaatikat mitmetes Euroopa riikides, Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Iisraelis, Indias. Lisaks aretusele olid ka peatükid nisu tootmisest, kasvatustehnoloogiatest.2016. aastal, mil maailmas on taas toimunud suured muutused nii majanduses kui keskkonnas, ilmus triloogia kolmas raamat. Lisaks Eestile käsitletakse seal nisukasvatuse teemasid erinevates riikides erinevatelt mandritelt - Rootsi, Valgevene, Peruu, Moldova, Iraak, Egiptus jne. Lisaks erinevate riikide peatükkidele on raamatus juttu näiteks geenipankade tegevusest, nisu erinevatest kasutusvaldkondadest ning tervislikkusest, võrreldakse nisu tugevusi ja nõrkusi teiste rohkelt kasutatavate toidutaimedega - riisi ja maisiga. Samuti vaadeldakse nisu kaubanduse olukorda. Eraldi peatükk on isegi nisust ja religioonist.Kõigi kolme raamatu koostajad on Alain P. Bonjean , William J. Angus ja Maarten Van Ginkel (inimesed, kes on tegelenud erinevate kultuurtaimede sh nisu sordiaretusega ja tehnoloogiate kasutamise-tutvustamisega väga erinevates riikides ja firmades). Projekti toetas suures osas rahvusvaheline sordiaretuse ja seemnetootmise firma Limagrain.Kogu raamatusarja ilmumiseks tegid 25 aasta jooksul tööd erinevad teadlased, koordineerijad ja publitseerijad. Viimase raamatu koostamine võttis aega 5 aastat - just nii palju aastaid tagasi võtsid koostajad ühendust Eesti sordiaretajatega, et sõlmida kokkulepe Eestit maailma nisu raamatus tutvustada.Eesti Taimekasvatuse Instituut

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960