Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Selgusid kaunimad Saaremaa vissid
TULE VAATAMA KAUNEIMAID VISSE
Eile Upal 22. korda peetud Saarte vissivõistluselt viisid esikohad koju Vaivere, Tagavere ja Kärla piimatootjate hoolealused, kirjutab Saarte Hääl.
Eesti maakarja arvestuses saavutas esikoha Jaan Kiideri kuueaastane lehm Putukas, kellele järgnesid Liia Sooääre (Saare Maakari OÜ) lehmad Kelli ja Ünna.
Mõneti tavapäratuks kujunes võistlus Eesti holsteini tõugu lehmade seas, kus parimaks tunnistati Rauni POÜ lehm Krõõt. Alates 2003. aastast on selle tõu arvestuses olnud suveräänne valitseja Kõljala POÜ, kes on holsteinide vissitiitli pidanud loovutama vaid kahel korral. Seevastu Rauni ühistul õnnestus võistluste ajaloo jooksul saavutada alles teine võit. 1996. aastal tuli saarte vissiks Rauni ühistu punast tõugu Meeni, kolmel korral on ettevõte pälvinud oma loomadega Eesti holsteini tõugu lehmade hulgas reservvissi tiitli.
Eesti punase karja pingereas kerkis sel aastal esikohale Kärla PÜ lehm Suva, kes eelnevalt oli tunnistatud parimaks noorte lehmade arvestuses.
Maakarja vissitiitli pälvinud Putuka perenaine Anne Kiider ütles, et eile saadud vissitiitel oli nende talule ühtekokku viies. Kõik esikohad on Vaivere mahetootja noppinud maakarja loomadega, ehkki võistlustules on ka punase karja loomi.
Võidust saadud hea emotsioon kannustab loomapidajat tööd rügama terve aasta. Kevadel algab aga ettevalmistus ja loomade valimine uueks vissivõistluseks. “Ilu on vaataja silmades, aga oma laps on alati kõige ilusam,” vastas Anne Kiider küsimusele, kas kohtuniku eelistused vahel ka pahameelt tekitavad. Ka möödunud aastal tunnistati maakarja loomadest parimaks Kiiderite lehm Maasu.
Hetkel kuum
Seotud lood
Taimede toitumises loeb iga detail – alates mullastiku tasakaalust kuni väetamisõige koguse ja parima ajastuseni. Polar® Fast N 15.5 on eriline lämmastikväetis, mis tagab kiire ja efektiivse toitainete omastamise ning aitab tõsta teravilja saagikust ja saagikvaliteeti, parandades terade proteiinisisaldust.
Enimloetud
5
Eesmärk tootmismaht kahekordistada
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Eesmärk tootmismaht kahekordistada
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele