INNOVATSIOON: Airinov`i drooniseire süsteemiga saad hea ülevaate põllul toimuvast

Anders Halberg ja Mikk Mehide drooni tutvustamas  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Dimedium AS alustas sel kevadel koostööd Airinov`i drooniseire süsteemiga. Tänaseks on tehtud ka esimesed reaalsed katsed Eesti põldudel.

- Droon saadetakse põllu kohale lendama ja kaamerad teevad biomassist multispektraalseid jäädvustusi; - Pildid salvestatakse SD-kaardile, kust need hiljem tõmmatakse arvutisse;- Pildid töödeltakse spetsiaalse tarkvaraga ja seotakse geograafiliste koordinaatidega.- Jäädvustused kutsuvad kaardil esile erinevaid värve, mis kajastavad lämmastikuühendite omastamist.

Airinov kuulub Parrot Group`i, mis on üks maailma suurematest hands-free süsteemide ja spetsiifiliste elektroonikaseadmete tootjaid. Airinov alustas droonidega täppispõllumajanduses Prantsusmaal juba 2010. aastal ja on selle valdkonna pioneer. Esimesed droonilennud Airinov`i drooniga tehti Voore Farm OÜs, Estonia OÜs ja Väätsa Agro ASis, kus põllumehed said väärt informatsiooni seiratud põllumassiivide kohta. Nii saadi uut infot mida palju silmaga ei näe, aga oli ka äratundmist, näiteks veekahjustused või väetisekülviku eripärad mille mõju seirekaartidel selgelt näha. Dimediumi arendusjuht Mikk Mehide selgitas, et esiteks suudab droon katta korraga väga suuri alasid, päevas kuni 600 hektarit, suutes pakkuda väga kõrge resolutsiooniga eksimatut kaardipilti, mida saab hiljem silmaga kuni ruutmeetrini suurendada ja täpselt vaadata, mis vastavas kohas taimestikuga toimub.

Esimest korda presenteeriti Eestis Airinov`i drooni tänavuse Maamessi ajal Dimediumi uue laohoone avamisel. Sel päeval oli drooni tutvustamas Airinov'i Põhjamaade piirkonna esindaja Anders Halberg. Ta ütles, et tavaliselt tehakse droonilende mai kuus ja parimad tulemused saadakse nisu- ja rapsipõllult. "Varakevadised lennud annavad hea ülevaate sellest, kuidas talivilja põld on talvitunud ja mis piirkonda on vaja kiirelt juurde anda lämmastikväetist," selgitas Halberg.Katsed meie tippfarmides.

Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp on teema suhtes väga optimistlik. "Ma näen antud tehnoloogia puhul kasu, vaatamata sellele, et meie firmas kasutusel olevatel külvikutel on olemas ka N-sensorid. Droon annab suurema tervikpildi," lausus Lepp.Milles drooniseire võlu seisneb?

"Drooni süda on spetsiaalne neljasilmaline kaamera, mis suudab eristada värvispektrit mängides infrapuna piirimail. Selline süsteem võimaldab hinnata lämmastiku omandatavust ja mõõta biomassi ja taimestiku tihedust," rääkis Mehide.

Aitab kokku hoida väetistelt

Peamine kasu drooniseirest saavutatakse väetiste kokkuhoiult ja suuremalt saagilt.

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150