Maisikasvatusest ja maisisilost

Tänavune kevad oli kordumatu nagu alati. Kevadine kuivus mõjutas väga tugevalt maisi algarengut ning juuni öökülm kahjustas maisi mitmel pool Eestis päris tugevalt. Jahedate ilmade jätkudes maisi kui soojanõudlik kultuuri kasv seiskus paariks nädalaks ja kasvuarengut ei toimunud.

Külmakahjustustest ülesaamiseks soovitasime kasutada tooteid, mis eelkõige sisaldavad nii magneesiumi, mangaani kui lämmastikku. Kuna nii lämmastik kui magneesium osalevad aktiivselt fotosünteesiprotsessides, aidates taimedes luua rohelist lehepinda. Samuti aktiviseerib mangaan ensüümide toimet ning seeläbi fotosünteesi. Arvestades eelnevat saame mõjutada kiiresti taimes toimuvaid füsioloogilisi protsesse näiteks kasutades 2 kg/ha magneesiumsulfaati koos 2 g/ha Prolis’t (aminohape). Suurepärane lahendus külmakahjustuste vastu on leheväetis EPSO Combitop 5 kg/ha, mis sisaldab nii Mg, S, Mn ja Zn, sisuliselt on see magneesiumsulfaat mikroelementidega. Teine toode EPSO Microtop on magneesiumsulfaat mikroelementidega, sisaldades Mg, S, B ja Mn. X tärklise sisaldus hektari kohta koristatud silos ning silo seeduvus. Eesmärgiks peaks olema minimaalselt 27% tärklisesisaldus maisisilos, hektarisaagiks tuleks prognoosida 30 tonni.

Tänaseks on mais külmastressist taastunud, tänu jaanipäevaaegsele soojale. Sademeid on tulnud küll oodatust rohkem, kuid see pole takistanud jõudsat kasvu. Jätkuv soe ilm soosib tõlvikute arengut ning loota on head saaki. Hea silosaagi eelduseks on väga oliline õige koristusaeg, millest tuleb siin hiljem juttu, sest ainult lehtede rohelisest või kollasest värvusest pole võimalik visuaalselt hinnata, kas mais on koristuseks valmis või mitte. Juhul kui enne koristust tuleb öökülma, tuleks mais koristada võimalikult kiiresti, kuna lehed närbuvad ning maisi kvaliteet säilib kõrgena veel umbes nädala. Hilisemal koristusel kvaliteet langeb ja nii head silo enam ei saa.Viimastel aastatel on uute sortide aretusega leitud ka meie kliimasse sobivamaid sorte, mis taluvad ebasoodsaid tingimusi edukamalt. Maisisilo, kui teine põhikultuur meie piimakarjades on saanud üha olulisemaks nii söötmise korralduses kui ka tasuvuses. Silokultuurina saadakse maisist väga suur energia kogusaak hektari kohta, väga hea sileeruvus ja silo söömus, veiste vatsaseedele oluline sobiv tärklis.Oluline on kindlasti arvestada eesmärki: maisisilo on energia allikas (tärklise baasil). Hind ja tasuvus olenevad eelkõige tonni saak

Millele pöörata maisisilo tootmisel tähelepanu?

Maisi väetamine.

Vajalik on anda enne külvi lisaks orgaanilisele väetisele mineraalväetist, seega on soovitav mineraalväetise vajaduse hindamiseks ära teha mullaanalüüsid. Keskmise väetistarbe juures anda P 30 kg/ha ja K 140 kg/ha. Lämmastikku antakse 120–150 kg/ha kahes osas, millest 120 kg antakse kevadel ja ülejäänud osa kasvuaegselt pealtväetisena. Suhteliselt tihedal mullal on soovitav anda N ühe annusena korraga enne külvi. Põuasel aastal üldjuhul pealtväetamine efekti enam ei anna.Lehtede kaudu fosfori andmine on väga tõhus täiendus mullast omastatavale fosforile. Suurepärane lahendus on anda YaraVita KombiPhos -i, mis sisaldab lisaks fosforile kaaliumi, magneesiumi, mangaani ja tsinki. Üldiselt soovitame seda mitte segada teiste toodetega. Yara poolsed katsed on näidanud, et segudes võib kasutada maksimaalselt 2 l/ha, soovituslik kulunorm 5 l/ha. Lehtede kaudu antav fosfor on kiire, taimele märkimisväärselt lühikese ajaga kättesaadav ning taimes aktiivne.Teine suurepärane toode on NuPhos 38, mis sisaldab fosforit fosfiitsel kujul (= PO3) vastab 38% P2O5 (w/v). Sobib nii lehtede kui mulla kaudu väetamiseks. Esimene pritsimine on soovitav teha 4-8 lehe faasis. Vajadusel tuleb teha teine pritsimine 14 päeva pärast. Kulunorm 1-2 l/ha. Lisaks võib kasutada ka Viva Gel 10-50-10 ja Kristalon Yellow-d, mis sisaldab lisaks fosforile ka mitmeid teisi taimele vajalikke toiteelemente.

Lisaks makro ja poolmakroelementidele tuleb tähelepanu pöörata sellele, et taim oleks piisavalt varustatud mikroelementidega. Mikroelementide omastamine on väga tihedalt seotud mulla pH-ga. Kõige tõenäolisemalt tekib toiteelementide puudus Zn, Fe, Cu ja Mn. Ära ei tohi unustada ka boori. Boor tõstab tärklisesisaldust, tsink 1000 tera massi, mille tulemusena tõuseb saagikus. Lehtede kaudu on soovitatav boorivajaduse rahuldamiseks kasutada 3l/ha Boori või YaraVita Bortrac-i (150g/l Boori), samuti väga hästi vees lahustuvat mikrogranuleeritud boori Foliarel QS 1,0-1,5 kg/ha (210g/kg boori). Tsingivajaduse leevendamiseks soovitame YaraVita Zintrac-i (700g/l tsinki) kulunormiga 1l/ha või Profi Tsink-i (EDTA kelaadina 134 g/l tsinki), kulunormiga 1-3 l/ha. Lehtede kaudu väetamiseks on parim aeg 4-8 lehe faas. Umbrohutõrjel on vaja jälgida, et umbrohud ei kasvaks liiga suureks ega hakkaks kultuurtaimega konkureerides saaki mõjutama. Ülekasvanud umbrohud on keemilisele tõrjele vähem vastuvõtlikud. Stressis taimi ei ole soovitav pritsida, kuna võib taimi kahjustada. Vaheltharimise põhieesmärgiks on õhutada mulda, soodustada juurestiku arengut ja vähendada maisile omast kasvuseisakut. Soovitatav on koristada mais 28-35% niitemassi kuivainesisalduse juures. Optimaalseks peetakse 30-35% kuivainesisaldust. 30% kuivainesisaldusega maisiterad meenutavad pigistades poolpehmet juustu. Soovitav on koristada, kui terade valget osa on 1/3 kuni 1/2 ja terade kest hakkab kollaseks muutuma.

Umbrohutõrje.

Vaheltharimine.

Koristus.

Piimajoon jääb kollase ja valge osa vahele, kuid peab jooksma seespoolt välja vaadates

alumises kolmandikus. 35% kuivainesisaldusega maisitera pigistades tundub see üsna kõva,sel ajal on teras valget osa >1/2 ning tera muutub klaasjaks ja kõvaks.

Maksimaalse maisisilo energiasisalduse (peamiselt tärklise) tagamiseks on optimaalne niita mais 30 cm kõrguselt. Kuigi varre alumises osas on suhkruid rohkem on ka seal kiudaineid ja ligniini enam, mis teeb selle taime osa loomadele raskemini seeditavaks. Samas on liiga madala koristuse puhul oht mullaga saastumiseks.

Optimaalseks maisi heksli pikkuseks soovitatakse 1,5-2,0 cm, kui massi kuivaine jääb alla 25% siis peaks heksli pikkus olema 2,0-2,5 cm. Jälgida heksli pikkuse ja muljumist koristusel, et maisi terad saaks muljutud! Maisil on kõrge suhkrute sisaldus ning tänu sellele fermenteerub kergesti ja kiiresti. Kuid maisisilo puhul on alati oht liigseks äädikhappeliseks käärimiseks ning mannitooli ja etanooli tekkeks. Samuti on maisisilo säilitamisel ja söötmisel probleemiks kuumenemine, mida põhjustavad kiirelt paljunevad pärm- ja hallitusseened. Seda eriti tänavu juunis külmastressiga kahjustada saanud taimede puhul ning ka hilisemal maisikoristusel - pärm ja hallitusseened kasutavad taimede stressi ära. Stressis taim pole võimeline end mikroorganismide eest kaitsma ning hilisemal koristusel, kui taimed hakkavad „surema“, suurendab see pärmide ja hallituste osakaalu veelgi rohkem.

Sileerimine.

Seega tuleb tänavusel silomaisisi koristusel pöörata enam tähelepanu detailidele nagu õige niitekõrgus ja heksli pikkus, silohoidla kiire täitmine ja piisav tallamine ning katmine kohe peale hoidla täitmist.Õige kindlustuslisandi valik tagab kiire ja kontrollitud fermentatsiooni. Maize-All+ FVA on, spetsiaalselt maisi sileerimiseks välja töötatud kindlustuslisand, mis takistab tänu uuele propioonhappebakteri tüvele hallitus- ja pärmseente kasvu. Maize-All+ FVA homofermentatiivsed piimhappebakterid ja tärklist lõhustava ensüüm amülaas soodustavad kiiret ja tõhusat käärimist, mis vähendab toitainekadusid ning tagab hea seeduvusega maisisilo.Tiiua AnnukScandagra Eesti AS

Pilleriin PuskarAlltech Eesti AS