• 09.08.16, 16:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

LUGEJA KÜSIB: Mida teha niidetud heksliga kui loomi pole?

Seoses piimatootmise lõpetamisega on põllumajandus.ee poole pöördunud murelik ettevõtja, kellel on üle 200 hektari pikaajalist rohumaad, mis kahjuks peab jääma nüüd tootmisest välja. Rohumaade niitmise kohustus tekitab küsimuse, mida teha heksliga, mis tuleb kokku koguda.
Mida teha niidetud heksliga kui loomi pole?
  • Mida teha niidetud heksliga kui loomi pole?
  • Foto: Raul Mee
Küsija sõnul on niidetu siloks tegemine kulukas ja mõttetu, kuna ümbruskonnas on loomakasvatus lõpetatud ning silotarbijaid pole. On nõue, et heksel tuleb koguda, kuid kuhu ja kuidas seda ladustada? Sellise märja massi virnad hakkavad roiskuma ja mahlad imbuma pinnasesse. Kuidas siiski peab, või on lubatud, põllumehel toimetada, et loodusreostuse ja PRIA poolt avastatavate virnade eest põllumees karistada ei saaks? Ja veel soovin teada, kas iga-aastane hekseldamise kohustus lasub ka keskkonnasõbraliku majandamise kohustuse võtnud tootjatel? Või on lubatud teha seda üle aasta?
Endine piimatootja asub Pandivere kõrgustiku loodustundlikul alal.PRIA spetsialistid vastavad:
Heksli puhul kehtib üldine nõue, et selle tohib rohumaadel maha jätta kuni 15% ulatuses taotlusalusest maast.   Kui kokku kogutud niide ladustatakse põllule ja seda ei eemaldata põllult järgmise aasta vegetatsiooniperioodi alguseks, siis järgneva aasta vegetatsiooniperioodil mõõdetakse selle alune pind toetusõigusliku pinna hulgast välja.Heksli keskkonnanõuetele vastav ladustamine sõltub ladustamise kohast ehk sellest, kas põllud, mille servas soovitakse hekslit ladustada, asuvad sihtkaitsevööndis või piiranguvööndis.  Täpsema vööndi ja nõuete väljaselgitamiseks tuleks maakasutajal pöörduda Keskkonnaameti poole.Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) kohustuse võtnud taotlejatel on võimalik jätta põllulindude soodustamiseks alates teisest kohustusaastast püsirohumaad üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on KSM toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse püsirohumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Uudised
  • 09.08.16, 12:23
Kas heinapallid tuleb põllult ära vedada 10. augustiks?
Eestimaa Põllumeeste Keskliit uuris PRIAlt, kas heinapallid tuleb põllult ära vedada 10. augustiks ja kui kaua tohib pressitud heinapalle põllul üldse hoida?
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele