LUGEJA KÜSIB: Mida teha niidetud heksliga kui loomi pole?
Seoses piimatootmise lõpetamisega on põllumajandus.ee poole pöördunud murelik ettevõtja, kellel on üle 200 hektari pikaajalist rohumaad, mis kahjuks peab jääma nüüd tootmisest välja. Rohumaade niitmise kohustus tekitab küsimuse, mida teha heksliga, mis tuleb kokku koguda.
Küsija sõnul on niidetu siloks tegemine kulukas ja mõttetu, kuna ümbruskonnas on loomakasvatus lõpetatud ning silotarbijaid pole. On nõue, et heksel tuleb koguda, kuid kuhu ja kuidas seda ladustada? Sellise märja massi virnad hakkavad roiskuma ja mahlad imbuma pinnasesse. Kuidas siiski peab, või on lubatud, põllumehel toimetada, et loodusreostuse ja PRIA poolt avastatavate virnade eest põllumees karistada ei saaks? Ja veel soovin teada, kas iga-aastane hekseldamise kohustus lasub ka keskkonnasõbraliku majandamise kohustuse võtnud tootjatel? Või on lubatud teha seda üle aasta?
Endine piimatootja asub Pandivere kõrgustiku loodustundlikul alal.
PRIA spetsialistid vastavad:
Heksli puhul kehtib üldine nõue, et selle tohib rohumaadel maha jätta kuni 15% ulatuses taotlusalusest maast. Kui kokku kogutud niide ladustatakse põllule ja seda ei eemaldata põllult järgmise aasta vegetatsiooniperioodi alguseks, siis järgneva aasta vegetatsiooniperioodil mõõdetakse selle alune pind toetusõigusliku pinna hulgast välja.
Heksli keskkonnanõuetele vastav ladustamine sõltub ladustamise kohast ehk sellest, kas põllud, mille servas soovitakse hekslit ladustada, asuvad sihtkaitsevööndis või piiranguvööndis. Täpsema vööndi ja nõuete väljaselgitamiseks tuleks maakasutajal pöörduda Keskkonnaameti poole.
Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) kohustuse võtnud taotlejatel on võimalik jätta põllulindude soodustamiseks alates teisest kohustusaastast püsirohumaad üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on KSM toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse püsirohumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata.
