Selle nädala põlluinfos jagab Scandagra Eesti agronoom-nõustaja Tiiu Annuk nõu, kuidas ja millal teha kasvureguleerimist talirapsil, miks peaks kasutama aminohappeid ja kuidas efektiivselt võidelda taliteraviljas oleva umbrohuga.
Põlluinfo: Räägime talirapsi kasvureguleerimisest, aminohapetest ja umbrohust talivilja põllul
  • Põlluinfo: Räägime talirapsi kasvureguleerimisest, aminohapetest ja umbrohust talivilja põllul
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Augusti esimesel poolel külvatud talirapsi taimed on tänu soodsale ilmastikule jõudsalt kasvanud ning kui hindate, et taimed kasvavad liiga suureks saab teha ka teistkordse kasvureguleerimise.
Üldiselt ongi esimese kasvureguleerimise põhieesmärk hoida kasvukuhik väljavenimast ning võimalikult maapinna lähedal. Teistkordsel pritsimisel pidurdatakse liiga jõuline kasv ja tuuakse taimede lehed võimalikult maapinna lähedale. Nii kaitseme sellega veelgi paremini tuule- ja külmakahjustuste eest. Seda võiks nimetada ka lisakindlustuseks külmade talvetingimuste üleelamiseks.Näiteks kui esimest korda on tehtud Toprex 375 SC, Orius 250 EW, Folicur või Tilmor’iga, siis teistkordselt tasub kasutada, kas Juventus 90 või Caryx’it, mis on kindlasti ühed kõige kiiremini ja äkilisemalt mõjuvad tooted.Hilisemad talirapsikülvid on sobivas kasvufaasis, et teha esimene kasvureguleerimine (paljud tegid seda eelmine nädal), sel juhul teistkordset kasvureguleerimist vaja teha ei ole, sest kasv pole enam nii intensiivne, ning oht taimede üleskasvamiseks minimaalne.Stressi vastu aminohapetega
Ka aminohapete kasutamine suurendab taimedes suhkru- ja kuivainesisaldust, mis on olulised taimede talvekindluse tõstmiseks. Aminohapped on looduslikud orgaanilised abiained, mis soodustavad toiteelementide paremat imendumist ja ümberpaiknemist taimes. Taimed toodavad aminohappeid ise, kuid lisapritsimine aitab taimedel energiat säästa. Aminohapped aitavad vähendada ka taimekaitsevahendite kasutamisest põhjustatud stressi. Samuti aitavad aminohapped taimedel kergemini taluda ebasoodsaid tingimusi nagu ajutised öökülmad, üleujutused jms ning kiiremini taastuda pärast ebasoodsate tingimuste lõppu. Väga karmides talveoludes võivad siiski ka pritsitud taimed talve mitte üle elada.Kõige soodsam on kasutada toodet Prolis, mida kulub vaid 2 g/ha. Sisaldab 99,5 % asendamatut aminohapet L-? proliin. Toode on mõeldud kõikide taimede elujõulisuse taastamiseks ja tugevdamiseks, ebasoodsate kasvutingimuste tekkimise korral, nagu põud, üleujutus jms. suurendab külmataluvust, parandab talvekindlust.Lisaks võib kasutada Terra- Sorb Complex’i, mis on aminohapetega (sisaldab 20% vabasid L-?-aminohapped) ja mikroelementidega (Mg, B, Fe, Mn, Zn, Mo) rikastatud lehekaudne toitelahus, lisaks sisaldab veel lämmastikku ja orgaanilist ainet. Kulunorm 1,0-2,0 l/ha.Terra-Sorb Foliaron 9,3%-lise vabade L-?-aminohapete sisaldusega ja teatud toiteelementide (N, B, Mn, Zn) sisaldusega lehekaudne toitelahus. Taime rakkudesse tungides suurendavad vabad L-?-aminohapped lisaks ka fotosünteesi intensiivsust ja klorofülli sisaldust. Kulunorm 1,5-2,5 l/ha. Terra- Sorb Foliar’i on lubatud kasutada ka maheviljeluses.Amino Complex Stymon aminohapete (sisaldab 10% vabasid L-?-aminohapped), toiteelementide (N, Ca, Mg, B, Fe, Cu, Mn, Mo, Zn) ning 40%-se sisaldusega orgaaniliste ainetega vedel leheväetis. Tänu koostises olevatele aminohapetele ja teistele looduslikele toiteelementidele paraneb toiteelementidega varustamine ja energia omastamine, mille tulemuseks on taimede elujõu suurenemine, rikkalikum õitsemine ja saagikuse tõus. Kulunorm 1,0-1,5 l/ha.Amino Plus - kiire ja tõhus vabanemine stressist! Amino Plus on vedel väetis, mis sisaldab suurtes kogustes aminohappeid (24% vabasid L-?-aminohapped), ta on kergesti vees lahustuv ja hästi taimedele omastatav. Ei soovitata segada väävlit või vaske sisaldavate toodetega. Kasutatakse täiendavaks taimede väetamiseks lehtede kaudu ning kastmissüsteemides. Sisaldab lisaks aminohapetele lämmastikku, orgaanilisi aineid ning rauda. Kulunorm 1,0-2,0 l/ha. Amino Plus on lubatud kasutada ka maheviljeluses.Praegu pole ka veel hilja anda pealt lisa-lämmastikku, kui näete, et teraviljavaris on „söönud“ ära rapsile mõeldud osa lämmastikust. Lisaks kasutavad suurel hulgal lämmastikku mullabakterid taimejäänuste (põhu) lagunemisprotsessides. Sügisel võiks arvestada 30-50 kg/ha (kuni 60 kg N/ha) lämmastikku, koos põhiväetises antud kogusega. Lämmastiku kogus sõltub oluliselt ka eelviljast, nt liblikõielise eelvilja puhul võib N-i kogust vähendada 20% võrra, samuti tuleb arvestada orgaanilise väetisega antud lämmastiku kogust.Taliteraviljad ja umbrohi

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele