Antibiootikumide väärkasutus ohustab loomade tervist

„Bakterid, millel on kujunenud antibiootikumiresistentsus, jäävad haige looma organismis ellu ja jätkavad paljunemist ning need võivad kanduda inimestele näiteks toidu vahendusel või otsesel kokkupuutel loomadega. Seetõttu tuleb resistentsuse tekkimise ohu vähendamiseks kasutada antibiootikume ainult veterinaararsti poolt pandud diagnoosi alusel,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup.

Kuigi Eestis müüakse looma kohta Euroopa riikide võrdluses pigem vähe veterinaarravimitena kasutatavaid antibiootikume, saab iga inimene aidata kaasa riski vähendamisele. „Kui loomaarst on välja kirjutanud antibiootikumid, siis tuleb hoolikalt järgida ettenähtud doosi ja kuuri pikkust ja seda isegi juhul, kui looma enesetunne näib pärast mõnda võetud annust paranevat. Sellest on kasu haiguse raviks ning selleks, et bakteritel ei oleks võimalik leida uusi viise antibiootikumiresistentsuse väljakujundamiseks,“ rõhutas Kaup.

Antibiootikumiresistentsuse levikuga võitlemiseks on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Maailma Loomaterviseorganisatsiooni (OIE) koostöös välja töötatud ülemaailmne antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava. Tegevuskava seab eesmärgiks, et kõik antibiootikumiresistentsuse vähendamisele suunatud tegevused lähtuksid põhimõttest "Üks tervis", mis hõlmab nii meditsiini-, veterinaaria, põllumajandus-, loomakasvatus- kui keskkonnavaldkondi.

Maaeluministeeriumi eestvedamisel välja töötatud veterinaaria valdkonda hõlmav "Mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava aastateks 2016–2020" näeb ette meetmed antimikroobsete ainete vastutustundliku kasutamise tagamiseks loomakasvatussektoris.