Hans Kruusamägi: Kalakasvatus on riskiäri

Hans Kruusamägi: Kalakasvatus on riskiäri  Foto: Reuters/Scanpix

Simuna Ivax OÜ juht Hans Kruusamägi on tuntud laiemalt kui Rukkikuningas, olles üks Eesti suurimaid rukkikasvatajaid aga lisaks sellele on Simuna Ivax tegelenud 1998. aastast ka kalakasvatusega.

„Simuna Ivax on asutatud 1993. aastal. Osaühingu tegevusaladeks on teravilja- ja kalakasvatus. 2015. aastal oli meil kasutada 1984 hektarit maad. Jätkame maade ostmist, käesoleval ajal on ettevõttel bilansis 445,5 ha maad, ülejäänu rendime. 2015. hooajal kasvatasime rapsi, rukist, otra ja nisu. 1998. aastal alustasime forellikasvatust,“ tutvustas Kruusamägi ettevõtet. „Nüüd oleme kalakasvatuses niikaugele jõudnud, et meil on 4 kasvatust –  Käruveski, Äntu, Nõmmeveski ja Mõdriku kalakasvatused.“

Eestis toodeti 2015. aastal 795 tonni kala. Võrdluseks saab tuua Läti 680 tonniga ja Leedu, kus suurem osa on karpkalal, 3845 tonniga. Suurimad kalakasvatajad on Taani, 39 300 tonni möödunud aasta toodang ja Norra 1 332 497 tonniga.

Vesiviljelus

Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast.

Miks meil nii vähe toodetakse?

Eestis on ca 40 Veterinaarameti poolt tunnustatud vesiviljelustootmisettevõtet, millest 16 kasvatab vähki ja 24 kala. Ca 60 ettevõtet tegelevad kalaturismiga (õngitsustiikidele teenuse pakkumisega). Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20 % kalatoodangust ja sektoris töötab umbes 65000 inimest. Eestis on vesiviljelussektoris tööga hõivatuid ca 100 inimest.

Peamised kasvatatavad liigid: vikerforell, karpkala, jõevähk, euroopa angerjas, aafrika angersäga.

Kruusamäe Äntu kalakasvatuses elab hüljes Poiss.  Foto: erakogu

Kalakasvatuses saab edukas olla vaid toimiva koostööga.

Sektoril suur investeeringutevajadus ja käiberaha nappus;

Finantsinstrumendid vajalikud, kuid ei suuda konkurentsis püsida sellise protsendiga;

Veterinaaria teenuse puudulikkus;

Administratiivsete protseduuride keerukus – eeskätt tegevusload ja keskkonnaload kasvatustele.

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79