Kas Eestist on leitud kulda?

Ajakirja Imeline Teadus 2017. aasta avanumbris vastab geoloog Alvar Soesoo lugeja küsimusele, kas Eestist on kunagi leitud märkimisväärses koguses looduslikku kulda.

"Suuri kullaleide mina ei tea olevat,“ selgitas Soesoo Imelisele Teadusele. „Nn kullatolmu on aga võimalik välja pesta sisuliselt kõigist setetest, näiteks Devoni liivakivist ja kvaternaarisetetest (aluspõhjal asuvad pudedad setted, Eestis peamiselt moreen - toim), eriti selle peenest fraktsioonist, mida leidub Soome aladel.“ ka Eesti Geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell, kes arvas, et Maardus ja Ida-Virumaal asuva Uljaste kandis võib kulda leiduda küll. Petersell rääkis, et kulla leiukohti on Eestis vähe uuritud sel lihtsal põhjusel, et kõik arvavad, et Eestis kulda ei ole. Tema arvab, et Eestis leidub kohti, kus on maapõues arvatust suuremaid kullasisaldusi.

Väikeses, kuid siiski tavapärast looduslikku fooni ületavalt võib kulda leida ka näiteks graptoliit-argilliidist (diktüoneemakilt - toim), täpsemalt sellest osast, mis on seotud sulfiidsete mineraalidega.Eelmisel aastal kommenteeris kullateemat Postimehes

Selleks, et kulla kaevandamine end ära tasuks, peaks Peterselli sõnul kulla sisaldus olema umbes 4-5 grammi tonni kohta ja vähemalt paaritonnine varu. "Kuid kindlasti selliseid sisaldusi võib olla," uskus ta.Eesti maapõues leidub kulda umbes gramm ühe tonni pinnase kohta.