Ajakirja Imeline Teadus 2017. aasta avanumbris vastab geoloog Alvar Soesoo lugeja küsimusele, kas Eestist on kunagi leitud märkimisväärses koguses looduslikku kulda.

- Kullaotsijad Mongoolias.
- Foto: Äripäev AS
"Suuri kullaleide mina ei tea olevat,“ selgitas Soesoo Imelisele Teadusele. „Nn kullatolmu on aga võimalik välja pesta sisuliselt kõigist setetest, näiteks Devoni liivakivist ja kvaternaarisetetest (aluspõhjal asuvad pudedad setted, Eestis peamiselt moreen - toim), eriti selle peenest fraktsioonist, mida leidub Soome aladel.“ ka Eesti Geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell, kes arvas, et Maardus ja Ida-Virumaal asuva Uljaste kandis võib kulda leiduda küll. Petersell rääkis, et kulla leiukohti on Eestis vähe uuritud sel lihtsal põhjusel, et kõik arvavad, et Eestis kulda ei ole. Tema arvab, et Eestis leidub kohti, kus on maapõues arvatust suuremaid kullasisaldusi.
Väikeses, kuid siiski tavapärast looduslikku fooni ületavalt võib kulda leida ka näiteks graptoliit-argilliidist (diktüoneemakilt - toim), täpsemalt sellest osast, mis on seotud sulfiidsete mineraalidega.Eelmisel aastal
kommenteeris kullateemat Postimehes
Selleks, et kulla kaevandamine end ära tasuks, peaks Peterselli sõnul kulla sisaldus olema umbes 4-5 grammi tonni kohta ja vähemalt paaritonnine varu. "Kuid kindlasti selliseid sisaldusi võib olla," uskus ta.Eesti maapõues leidub kulda umbes gramm ühe tonni pinnase kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.