Gross: seakasvatus annab meile lihaturul tohutu paindlikkuse

Gea, räägite koos isa Oleg Grossiga, ettevõtte tarneahelast märtsis toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil. Kui rahul oma ettevõtte tarneahelaga hetkel olete ja mis vajaks veel lihvimist?

Miinuspoole pealt tooks välja komplekteerimise tootmises, mis toimub eri üksustes ja komplekteeritakse n-ö topelt hiljem veel omakorda kokku. Olukord on tingitud otseselt ruumi puudusest, millele tõenäoliselt lähima aasta jooksul saame lahenduse.

Jaotuse ja komplekteerimise osas lisaks veel nii palju, et lähima kahe aasta jooksul peaksime viimaks üle minema rühmkomplekteerimisele, mille toimimiseks eeltöö juba leiab aset. Samuti oleme paar aastat tagasi võtnud vastu radikaalse otsuse ja muutnud kaubaringide sageduse 7 korralt nädalas 4 korrale nädalas. Kulude kokkuhoid ei tulnud siinkohal ainult kaubaringide pealt, vaid ka kogu tootmise pealt. Tootmise töö vähenes 7 päevalt nädalas 4 päevale nädalas.

Kaubaringide kokkutõmbamine läks küllaltki valulikult. Üleminek andis tunda kuskil pool aastat kindlasti. See oli küll valulik, kuid täna saame väita, et tegime kindlalt õige otsuse.

Suur töö on meil teha ka tootmise poole peal, näiteks pakendamise, realiseerimisaegade ja toodete sortimendi osas.  

Tarneahela koha pealt tooks välja veel selle, et tegeleme ka taaskasutusega, üksuses kohapeal toimub meil papi press.

Kas ettevõttes on palgal ka eraldi tarneahelajuht?

Eraldi tarneahelajuhti palgal pole. Tarneahelajuhi töö teevad meil ära kaubandusjuht, tootmisjuht, ostujuhid ja mingis osas ka laojuhataja.

Palun andke 3 soovitust teistele ettevõtetele tarneahela optimeerimiseks?

1) Ümbertöötlus/taaskasutus/jäätmekäitlus on kindlasti iga kaubandusettevõtte töö osa, kus saab oma kulud ja võimalused üle vaadata.

2) Outsourcing on tihti põhjendatud, aga teatud olukordades ei tohiks karta ka ise mingi asja otsast lõpuni haldamist.

3) Ühishanked võivad olla potentsiaal.

Harro Puusild

Äripäev AS