Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Atria tapamajas töödeldi eelmisel aastal esmakordselt üle 100 000 sea
Eelmisel aastal tappis Atria oma Valga tapamajas 100 714 siga, millest tapateenuse moodustas veerand ehk 25 403. Tapetud sigade aastane maht ületas esmakordselt 100 000 piiri ning tapateenuse maht kasvas eelmise aastaga võrreldes hüppeliselt, ligi 11 000 sea võrra. Kokku töötles tapamaja ca 9,3 miljonit kilogrammi liha, millest 8,1 miljonit oli sealiha ning 1,2 miljonit veiseliha.
„Suutsime raskel ajal tapamahtusid suurendada ning püstitada uue rekordi – sõltumatud seakasvatajad, kes varem realiseerisid rohkem elusloomi, olid eelmisel aastal sunnitud oma väiketootmise elus hoidmiseks sigu rümpadena realiseerima,“ märkis Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Horm. „Huvitav oli see, et paljud väiketootjad olid sellises olukorras esimest korda.“
„Eesti sealiha omavarustatuse tase on tänaseks 80-85% juures, mis tähendab, et kõigile ettevõtetele kodumaist sealiha ei jätku,“ selgitas Olle Horm. „Siiani imporditakse massiliselt nii külmutatud liha kui ka elussigu. Loodame, et olukord lihaturul liigub vaikselt paremuse poole. Kahjuks võtab Aafrika seakatku tekitatud august taastumine aega veel aastaid.“„Sigade arvukus Eestis on küll oluliselt vähenenud, kuid kätte on jõudnud hetk, kust olukord saab ainult paremaks minna,“ tõdes Horm. „Eestlased söövad hea meelega kodumaist sealiha ning on selle üle ka uhked, kuid kahjuks hakkavad odava sealiha ajad läbi saama. Euroopa tootjad on leidnud endale uued ekspordikanalid, mis võimaldab ka Eesti seakasvatajatel tooraine eest kallimat hinda hakata küsima. Selle mõju Eesti majandusele üldiselt on kahtlemata positiivne, kuid tarbijatele tähendab see peatset sealiha hinna kallinemist,“ lisas Olle Horm.
Seotud lood
Soome lihatööstus Atria Group sõlmis hiinlastega esimese lepingu sealiha eksportimiseks ning esimene saadetis jõuab Hiinasse juba selle aasta mais, selgub börsiteatest.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
3
4
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Viimased uudised
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele