KIK avab keskkonnaprogrammi taotlusvooru

Taotlusvoor avatakse üheksas valdkonnas senise kümne asemel: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, atmosfääriõhu kaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus. Maapõue valdkonnas sel korral projekte esitada ei saa.. Taotlemine käib traditsiooniliselt läbi andmesüsteemi KIKAS.

Vooru eelarvest enim saab veemajandus – 10,4 miljonit eurot, kuna see valdkond vajab jätkuvalt suuri investeeringuid, et oleks tagatud kvaliteetne joogivesi üle kogu riigi. Keskkonnateadlikkuse projektidele eraldati 2,3 miljonit eurot, looduskaitsele 600 000 eurot, jäätmekäitlusele 500 000 eurot, atmosfääriõhu kaitsele 450 000 eurot, kalandusele 300 000 eurot, merekeskkonnale 250 000 eurot, keskkonnakorraldusele ja metsandusele mõlemale 100 000 eurot.„Otsustasime, et kitsamates rahalistes tingimustes on vajalik ka võimaliku tegevusteringi koomamale tõmbamine. Suurem konkurents vahenditele eeldab projektide paremat läbimõeldust. Kuna eelmisel aastal teist taotlusvooru ei olnud, on eeldatavasti olnud aega selleks aastaks korralikult valmistuda,“ ütles KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Marko Pomerants.KIKi kodulehelt leiab kokkuvõtte voorus toetatavatest tegevustest ja uuendustest

Vähenenud ressursitasude tõttu saab KIK 2017. aastal avada taotlusvooru piiratud mahus

Valitsus otsustas 2016. aasta kevadel, et põlevkivisektori probleemide lahendamiseks langevad ajutiselt nii keskkonna- kui ka ressursitasud. Otsuse mõjul on ka KIKi keskkonnaprogrammi 2017. aasta eelarve oluliselt väiksem. Varasematel aastatel laekus KIKile aastas keskkonnatasudest keskkonnaprojektide toetamiseks keskmiselt 35 miljonit eurot.KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kuueteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 19 tuhandet keskkonnaprojekti.