Vello Lind: Päike paistab – raha tiksub

Vello Lind: Päike paistab – raha tiksub  Foto: Andras Kralla

Kunagine põllumajandusminister Vello Lind on pensionile jäänuna mõelnud Eesti riigile plaani, kuidas raha tulusalt päikesepaneelidesse paigutada.

„Põrand on soe, ärge muretsege,“ palub eksminister Lind külla saabunutel julgelt jalanõud ukse juurde jätta. Ehkki Eesti päikesevaesel ja jahedal talvel päikeseenergia tube ei küta, on ta otsustanud paigutada raha just päikesepaneelidesse.

Laastu Talu - maasikatest päikesepüüdmiseni

Õues seisabki päikese ootel Laisk Liisu, nagu Lind oma päikesepaneele hellitavalt kutsub – 50 000 euro eest soetatud kaks rida paneele toovad rohkem raha tagasi kui raha hoidmine pangas hoiusel. Ta vaatab päikesepaneele kui pikaajalist investeeringut, mis peaks tulu tooma ka tema lastele ja lastelastele.

„Pangast ma sain 0,04 protsenti tulu aastas. Siin ma saan 1-2 protsenti. Vähe, aga siiski,“ hindab ta oma investeeringut. „See jääb ka järgnevateks aastakümneteks. Ta on niimoodi ehitatud.“

Endise põllumajandusministri Vello Linnu idee rajada Eestisse päikesepaneelide park, mille toodetud energiat eksportida Saksamaale, pole realiseeritav. Eestis tegutsev elektrijaam saab enda toodetud elektrit müüa ainult Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas või siis otse teistele elektritarbijatele või elektrikauplejatele kohalikus regioonis. Otse Saksamaale müümine ei ole võimalik, sest riikide põhivõrguettevõtjad (nagu Eestis on Elering) vastutavad ülepiiriliste füüsiliste võimsuste määramise eest ja keegi ei saa lihtsalt niisama neid ise kasutama minna.Teet KeremEesti Energia tootearendusjuht

Päike mugavam kui tuul

Suvel saab tema Tabasalus asuv maja kogu vajamineva elektri päikesest. Mis üle jääb, ostab Alexela ära, ja kui päikesest väheks jääb, lülitub majapidamine automaatselt tavaelektrile.Lind loodab, et päikesepaneelid tema koduõuel jäävad ka lastelastele, sest nende eluiga võiks olla 30–40 aastat. Erinevalt tuuleenergiat tootvatest tuulikutest ei vaja päikesepaneelid erilist tegelemist ega hooldamist. „Neil ei ole ühtegi pöörlevat osa. Aga mis on tuulikutel? Kui on liigne tuul, siis tuleb pidurdada. Kui ei ole tuult, ei lähe ta üldse käima. Ja kõik pöörlevad osad, tahad või ei taha, aga seal tuleb midagi vahetada. Siin ei ole mitte midagi vahetada. Päike paistab – raha tiksub,“ on Lind kindel, et päikesepaneelid on õige valik.Enda pere ja järeltulevate põlvede tarbeks väikest päikeseenergiaparki pidaval mehel on aga suurem idee. Sarnase pargi võiks ehitada endale ka Eesti riik – ja igal aastal teenida sellega 10 miljonit eurot. Mõistagi oleks see park kordades suurem – see võtaks enda alla 150 hektarit. Ta võrdleb 80–100 miljonit maksma minevat päikeseelektrijaama investeeringuga linnahalli konverentsikeskuseks ehitamisega. Erinevalt linnahallist oleks päikesepaneelidega tema sõnul tulu teenimine kindel.Päikest paistab sama palju kui Saksamaal

Tema müüb enda toodetud päikeseenergia Alexela kaudu riigile ja saab sellest 5 eurosenti kWh pealt. „Angela Merkel Saksamaal maksab oma tootjatele, kes müüvad, 20 eurosenti kWh. Näete – neljakordne vahe. Ma saan aru, et seal on teised palgad ja nii edasi...“ ütleb ta, kuid lisab, et just seda hinnavahet peaks Eesti riik ekspordis ära kasutama.„Kui meie toodame 5 sendiga ja kui siit on „paelad“ olemas ja Saksamaale 10 sendiga müüa, on päris selge, et see on eksport. Saksamaa ostab kohe!“ Linnu arvates jätaks Saksamaa siis oma kivisöejaamad seisma, et puhast ning taastuvat päikeseenergiat osta.Maa on välja vaadatud

„Selleks peab olema plats. Ja selleks on plats olemas,“ teatab Lind. Harku valla pankrannikul on 200 hektarit tühja maad, mis tema hinnangul sobib ainult päikeseenergia tootmiseks, sest seal on paepinnas ja vaid 1 sentimeeter künnikihti, mistõttu midagi muud seal toota ei saa. „Seal ei kasva õieti rohi ka. Kevadel, kui lume sulamise aeg on ja esimesed vihmad, siis midagi tuleb. Aga see on nädal-kaks ja ei ole vaja isegi niita.“ Tema hinnangul saaks päikeseenergia tootmiseks kasutada sellest 150 hektarit, et päikesekiiri ei segaks puud ega majad.Linnu arvutuste järgi on ühelt hektarilt võimalik toota umbes 700 000 kWh päikeseenergiat. „Kui see korrutada 150ga, siis saate kuskil 100 miljonit kWh.“ Tema arvates saaks seda väga hästi eksportida ja müüa selle hinnaga, mida Saksamaa ostaks. „See tähendab, et sellega on võimalik saada puhast raha kätte umbes 10 miljonit eurot aastas,“ on ta oma idees kindel.Kristel HärmaÄripäev AS

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150