Tänavu tohib küttida 45 hallhüljest

Kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, neist Eesti vetes 2016. aasta andmetel ca 4500 looma. Soomes ja Rootsis on hallhülgele jahti peetud juba aastaid.

Hülgekvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi laht 25, Saarte põhja- ja läänerannik 8 ning Soome laht 12 looma. Hallhülgeid ei ole lubatud küttida kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on hallhüljes.Hallhülge jahti ei ole Eestis toimunud alates 1970. aastate algusest, mil see keelati populatsiooni madalseisu tõttu. Praeguseks on populatsioon taastunud ning arvukus tõuseb. Nii Eesti punase nimestiku kui ka IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks. Hallhülge küttimine on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi kohaselt lubatud, kui populatsiooni kaitsestaatus on soodne, sätestatud on jahipidamise keeluajad, täpsed nõuded jahipidamisviisidele ning määratud kindel kvoot.„Sisuliselt on hallhüljeste küttimise taasalustamise põhjuseid kaks. Esiteks saame reguleerida hallhüljeste arvukust, mis omakorda aitab vähendada kalandusele tekitatavaid kahjusid, likvideerides isendeid, kes regulaarselt kindlas kalapüügipiirkonnas püüniseid kahjustavad. Teiseks soovime elus hoida hülgejahiga seotud jahitraditsiooni ja kultuuripärandit traditsioonilistes hülgejahi piirkondades. Samas jälgime, et küttimine ei kahjustaks hallhülge asurkonna elujõulisust ning hüljeste arvukus püsiks jätkuvalt kõrgena,“ selgitas Margo Tannik, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist.Läänemeres elab kolme liiki hülgeid – hallhüljes, viigerhüljes ning randalhüljes. Viigerhüljes on väga ohustatud ning neid küttida pole lubatud. Randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena Lõuna-Rootsi ja Taani väinade piirkonnast.Hallhülge jahiperiood kestab 15. aprillist 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud suuruluki laskekatse. Möödunud aastajahihooajal kütiti Eestis 9 hallhüljest lubatud 42st.