Juba mõnda aega on räägitud Ökoriik Eestist, kus erinevate huvigruppide esindajad seisavad hea selle eest, et säiliks meie puhas keskkond, loodusvarad jääks meie rahvale ja meie järeltulevad põlved saaks nautida kõike seda head, mida loodus pakub oma mitmekesisuses.
Ökoriik Eesti – ilus ja puhas Eesti igavesti
  • Ökoriik Eesti – ilus ja puhas Eesti igavesti
  • Foto: Postimees/Scanpix
Saamaks teada, mida idee ökoriigist täpsemalt kujutab, uurisin seda Rea Rausilt ja Emil Rutikult, kes on selle ühendava mõtte-tunde-teo platvormi liikmed.
Järgneb intervjuu Rea Rausi ja Emil Rutikuga:
Mida kujutab endast Ökoriik Eesti idee ja kust kõik alguse sai?
loe lisaks:
Ökoriik Eesti harta: https://ecoestonia.ee/harta/
Teie väärtusi koondab endasse harta. Mida see endast kujutab?
Pikemalt on kõigil huvilistel võimalik lugeda Ökoriigi väärtustest ja põhimõtetest Eesti Ökoriigi hartast. Toome siia ühe näite. Kui riik kirjutab oma põhiseadusse, et peab säilima vähemalt 60% metsast ja me peame seda oma rahva heaolu üheks alusambaks, siis see on arukas ka täna maailmas vastu võetud ametlikke jätkusuutliku arengu strateegiaidki silmas pidades.
Erahuvid vers riik? Kui eesmärk hakkab teenima mingi seltskonna erihuve, kas siis oleks aeg riigil tegutseda? Milline üldse võiks olla riigipoolne kaasamine keskkonnaprojektidesse?
Veelkord RIIK see oleme MEIE ise. Siin on tunda seda vasak-parem poolsuse ja maailmavaate dilemmat. Duaalselt läheneda kogu probleemile on oma olemuselt ära elanud hoiak. Kõik, mis põhineb terviku lõhkumisele, pole iseenesest edasiviiv. RIIK oleme meie ise, ükski inimene ei saa oma huvidest lähtuvalt olla üle RIIGI (inimeste ja looduse) kestmise olemusest. Riigi kaasamine projektidesse ei saa olla selline nagu see on tänaseks hetkeks sageli kujunenud, kus projektipõhine tegevus on katkendlik, lühiajaline, pigem välisele kuvandile ja kajastuse teenimisele ehitatud või hoopistükkis ainult mõne üksiku huvigrupi eesmärgil teostatav. Paraku näeme täna, et mitmed nn suurprojektid, mis kõlavate loosungite najal on avalikkuse ees “läbi mängitud” seisavad tühja või on unustuse hõlma vajunult.
TASUB TEADA
Jaanuaris 2016 teatas Eesti Energia Auvere elektrijaam varade allahindamisest mahus 39,6 miljonit eurot. Otsust põhjendati elektri turuhinna ja nafta maailmaturuhinna langusega. Lisaks ei välistatud veel täiendavat allahindlust mahus 200 miljonit eurot juhul, kui ei teostu ulatuslik puidu põletamise kava.Loe lisaks SIIT
Keskkonnaaktivistid on sagedased meeleavalduste korraldajad. Aga näiteks kui meeleavaldust korraldab seltskond, kelle teadmiste, hariduse või töökogemuse osas saab kahelda, kuidas saab tavakodanik siis uskuda, et asi on õige ja seistakse õigete väärtuste eest?
Täna on olukord Eestis kujunenud selliseks, kus üha enam näeme koondumist nii aktivistide, teadlaste, spetsialistide, kultuuritegelaste ühistöö tulemusena. Kodanikuliikumised ja üritused on muutunud oluliselt professionaalsemaks, sest ühine mure meie kogukondade, meie looduse, meie kestlikkuse pärast on kokku toonud tugevad tegijad.
Mõelgem, kas saab olla üks riik oma olemuselt maad ja rahvast hoidev, ehk siis ennast hoidev, kui ta lubab ja talub sellist nähtust nagu näiteks Auvere rohepesu projekt? See on tegelikult barbaarsus mida püütakse varjutada taaskord osavate PR sõnumite kaudu. Inimesed õpivad järjest kiiremini vaatama PR-i taha ning me küsime õigsustatult, aga kuidas on asjad tegelikult? Kas need inimesed, kellele oleme usaldanud näiteks oma looduse parima käekäigu eest seismise, tohivad selliseid otsuseid üldse teha, nagu me täna näeme. Kas meie antud mandaat lubab üldse selliseid asju korda saata? Täna võime üsna julgelt vastata sellele küsimusele ei - me ei anna sellist mandaati.  Ilmselgelt on esindusdemokraatiast vähe ja rahvas on valmis sekkuma otsuste tegemisse ka sisulisemalt, kui kord 4 aasta taga hääletuskasti ees kukalt kratsides.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele