Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 2. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Võime rahul olla, et suutsime Euroopa erinevate liikmesriikide kodanikuühiskonna esindajaid veenda põllumajandustoetuste ühtlustamise vajaduses, kuigi osade riikide põllumeeste esindajad leiavad jätkuvalt, et erinevad tingimused õigustavad toetuste erinevusi,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Roomet Sõrmus.

„Kuni 2020. aastani on Eesti ja teiste Balti riikide põllumajandustoetused jätkuvalt tunduvalt madalamad Euroopa Liidu keskmisest, mis pärsib meie põllumajandusettevõtete võimalusi õiglastel tingimustel konkureerida teiste riikide tootjatega Euroopa ühisturul. See peab järgmisel EL eelarveperioodil muutuma,“ rõhutas Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on täna heaks kiidetud komitee arvamus hea alus põllumajandustoetuste teema edasiseks käsitlemiseks teistes ELi institutsioonides. Loodame, et Eesti peaminister suudab peagi algavate ELi mitmeaastase eelarve läbirääkimiste käigus jõuliselt seista põllumajandustoetuste ühtlustamise eest, kuigi suureks väljakutseks ELi eelarvele ja ühisele põllumajanduspoliitikale võib kujuneda Ühendkuningriigi lahkumine ühendusest ning surve teiste eluvaldkondade suuremaks rahastamiseks.

Põllumeeste jaoks on ÜPP tuleviku aruteludes võtmetähtsusega ka põllumajanduspoliitika oluline lihtsustamine. Põllumajandustootmine peab vastama ühiskonna ootustele keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse osas, kuid osaliselt on see ootus viinud ka väga keeruka süsteemini, millest tekkiv bürokraatia on koormaks nii ettevõtjatele kui riigile.