18. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: Palmiõli hind kukkus 10 kuu madalaima tasemeni

Börs: Palmiõli hind kukkus 10 kuu madalaima tasemeni
Foto: Postimees/Scanpix
Nädala börsiuudised: rapsiseemnete toodanguprognoose alandatakse; kehv ilm ja spekulantide tulek kiirendasid nishindade kasvu; puuvilla hinnalangus jätkub; palmiõli kukkus 10 kuu madalaima tasemeni; nafta hinnad jätkasid langust ka sellel nädalal.

Rapsiseemnete toodanguprognoose alandatakse

USA põllumajandusministeerium (USDA) teatas, et vähendas uuesti Euroopa Liidu rapsiseemnete toodanguprognoosi. Põhjuseks on „Lääne-Euroopas valitsev kuiv ilm.“ Nisusaagi osas ollakse aga jätkuvalt optimistlikud, vahendab agrimoney.

USDA avalikustas eelmisel reedel oma igakuise Wasde teraviljade nõudluse ja pakkumise raporti. Euroopa Liidu rapsiseemnete toodanguprognoosi vähendati 200 000 tonni võrra, 21,1 miljoni tonnini. EL on ühtlasi ka maailma suurim rapsitootja.

Ministeerium tõstis veidi Euroopa Liidu rapsi külvipindala. Saagikuse prognoosi vähendati aga 0,05 tonni võrra hektari kohta, 3,18 tonnini.

„Lääne-Euroopa põuad on vähendanud mitmete riikide potentsiaalset saagikust,“ teatas USDA. Saksamaal, mis on ELi suurim rapsitootja, kandus „kuiv talv üle kuivaks kevadeks“. Samuti kahjustasid rapsi kevade lõpu külmad ilmad.

„Sarnaselt Saksamaale on ka Prantsusmaal probleeme kuiva ilmaga ja külmaga. Tõsi, maikuu ilmad on osalt siiski rapsi olukorda ka parandanud,“ teatas USDA.

Kehva ilma tõttu on ELi rapsiseemnete toodanguprognoose vähendanud ka Strategie Grains ja Euroopa Komisjon.

Rapsiseemnete augustikuu futuur kallines Euronexti börsil 0,6 protsenti ja tonn maksab 363 eurot.

Kehv ilm ja spekulantide tulek kiirendasid nisuhindade kasvu

USAs hakkas teraviljade hind sellel nädalal kiiresti kallinema, sest Ühendriikides ja mujal kardetakse kehva ilma mõju saagile. See lisas hoogu ka Euroopa nisu hinnatõusule.

Chicago börsil kaubeldava nisu hind kallines neljapäeval 2,9 protsenti, 4,53 dollarini buššelist. Tegemist on nelja kuu kõrgeima tasemega. Viimase aasta tipust jääb puudu vaid mõni sent.

Chicago nisu hind tõusis kiiremini kui teiste USA piirkondade hinnad, vaatamata sellele, et seda kasvatatakse peamiselt USA Lääneosa keskel ning kehvad ilmad seda eriti ei mõjuta. Liikumine oli suurem, sest spekulaatorid kasutasid kõige populaarsemat futuuri teraviljaturu tõusule panustamiseks.

„Chicago ostmine võib viidata asjaolule, et turule hakkavad tulema ka riskifondid,“ ütles Futures Internationali maakler Terry Reilly. Spekulandid ja fondid eelistavad Chicago börsi nisufutuuri, sest see on kõige likviidsem ja enimkaubeldud.

„See võib olla seotud ka suuremate rahavoogude liikumisega, sest praegu võetakse aktsiatest raha välja. Nisu pakub praegu aga head võimalust toorainete seas,“ ütles Reilly.

„Ostmist ärgitasid ka mujal maailmas tekkinud ilmaprobleemid, näiteks Euroopas,“ ütles maaklerfirma RJ O’Brieni analüütik Richard Feltes. Nagu ka üleval pool mainitud, siis Euroopat on tabanud liialt kuiv ilm, mis võib ka nisusaaki kahjustama hakata.

Euroopas kallines toidunisu hind nädalaga 1,9 protsenti ning tonn maksab 177,5 eurot.

Puuvilla hinnalangus jätkub

Sellel nädalal jätkus aga puuvilla hinnalangus – New Yorgi börsil kaubeldava futuuri hind kukkus neljapäeval 2,1 protsenti ja üks nael maksab 69,47 dollarisenti. 70 sendi tase on psühholoogiliselt tähtis toetustase, seega võib langus praeguselt tasemelt jätkuda. Ühtlasi on tegemist selle aasta madalaima hinnaga.

Eksport (eriti USAst) on paranenud, aga varud on kasvanud, sest tootmine on küllaltki kõrge.

Palmiõli hind kukkus 10 kuu madalaima tasemeni

Palmiõli hinnad jõudsid viimase 10 kuu madalaima tasemeni, vaatamata sellele, et Malaisia varud vähenesid. Sellegi poolest on pakkumine jätkuvalt kõrge ning investorid kardavad, et eksport ei saa olema piisav, et turgu tasakaalustada.

Malaisia on Indoneesia järel maailma suuruselt teine palmiõli tootja ja eksportija. Riigi varud olid eelmisel kuul 1,56 miljonit tonni – võrreldes aprilliga langesid varud 42 000 tonni võrra ning tegemist oli nõrgeima maikuuga kaheksa aasta jooksul.

Malaisia eksport suurenes eelneva aastaga võrreldes aga 17,4 protsenti, mis on suurim tõus viimase nelja aasta jooksul. Sellegi poolest hakkas palmiõli hind langema, Kuala Lumpuri tähtsaim futuur kukkus madalaima tasemeni alates eelmise aasta augustist ning tonn maksis kolmapäevaks 2432 ringgitit (Malaisia rahaühik). Nimelt kardavad investorid, et taolist eksporti ei suudeta hoida ning peagi muutub olukord kehvemaks.

Tõsi, viimastel päevadel on aga olukord paranenud ning tonn maksab juba 2489 ringgitit.

Palmiõli hinnad juunis (ringgitit/tonn). Allikas: MPOC.
Foto: Äripäev AS

Nafta hinnad jätkasid langust ka sellel nädalal

Nafta hind taandus ka sellel nädalal, sest värsked andmed näitasid, et turul on jätkuvalt väga suur pakkumine, vahendab MarketWatch.

Sellel nädalal jõudsid nafta hinnad madalaima tasemeni alates novembrist, sest USA Energia ja Informatsiooni Administratsiooni (EIA) andmetest selgus, et eelmisel nädalal vähenesid naftavarud vähem kui oodati.

Langusele andis hoogu juurde oodatust suuremad bensiinivarud, mis üllatasid paljusid kauplejaid ja analüütikuid. Nimelt arvati, et USAs alanud sõiduhooaeg peaks varusid kiiresti vähendama hakkama. Andmed aga näitavad, et bensiininõudlus on langenud juba kolm nädalat järjest.

Juba enne EIA andmeid oli turgude meeleolu küllaltki negatiivne. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ja OPEC teatasid hiljuti, et ülemaailmne pakkumine on jätkuvalt nõudlusest suurem ning see kestab vähemalt järgmise aastani. Seda vaatamata OPECi ja teiste naftariikide tootmiskärbete kokkuleppele.

IEA prognoosib, et OPECi väline tootmine tõuseb 2018. aastal 1,5 miljoni barreli võrra päevas. Globaalne nõudlus peaks kasvama aga 1,4 miljoni barreli võrra päevas.

„Minu jaoks on see kõige suurem äratuskell. Ei ole ühtegi märki, et kildanafta tootjad ennast tagasi hoiaks, vaatamata sellele, et hinnad kukuvad,“ ütles National Australia Banki ökonomist Phin Ziebell.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 0,6 protsenti ning WTI kukkus 1,5 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 47,37 ja 44,74 dollarit.

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960