Põlluinfo: keskendume suviviljadele

Suviraps

Suvirapsi kasvufaas on juba sealmaal, et taimed on alustanud varre pikkuskasvu. Varre- peitkärsakas muneb suvirapsi kohe kui leiab sobiva munemiskoha. Jälgige hoolikalt suvirapsi taimi ning tehke seiret, kuna putukas on väike, 2,5–3,3 mm pikkune tume kärsakas, kes taime liigutamisel end maha kukutab ning jääb mõneks ajaks kokkutõmbunult ja liikumatult mullale lebama. Mardikad asustavad taimi alates varsumisest kuni õienuppude moodustumise keskpaigani. Optimaalne lendlusaegne õhutemperatuur on 20°C. Emased isendid munevad lehe või lehevarre epidermise alla, munemiskohal võib näha tumerohelist muhku. Munajärk kestab 5…8 päeva. Esialgu kahjustavad tõugud külgvõrseid, hiljem suunduvad peavarde ning sealt lahkuvad läbi varre mulda nukkuma. Vahel on kogu vars seest õõnsaks söödud. Kahjustatud vars kuivab ja murdub, seemned jäävad kõlujaks. Kahjustatud lehevarte või kahjustatud leheroodudega lehed sageli kolletuvad ja kuivavad.

Kui teie suviraps on varsumisfaasis, on kahjustust kerge tuvastada. Põllu äärtes on tavaliselt kahjustused suuremad. Taimed on sageli harulisemad/põõsasjad, võrsuvad altpoolt ja varre alumine osa on paksenenud. Kahtluse korral tõmmake taim välja ja lõigake pooleks. Kui leiate seest tõugud (valge, musta paega) on tõenäoliselt tegemist varre-peitkärsaka vastsega. Kui aga teie taimed on väiksemad nt 4-5 lehe faasis, siis ilmselt kahjustusi Te ei pruugi veel näha. Mardikate esinemist saate tuvastada kollaste vesipüünistega või loendades mardikaid taimedel. Tõrjekriteeriumiks loetakse 1 mardika leidmist 6 taime kohta.

Konkreetse puuduse puhul kasutage eraldi elementidena leheväetisi, sobivad on: Profi Boor 150 (B 150g/l) 1,0-3,0 l/ha, YaraVita Thiotrac (N 148g/l, S 340g/l), Hefe Efect S (N 207g/l, S 300g/l) 1,0-2,0 l/ha, Profi Vask (N 52g/l, Cu 119g/l) 1,0-2,0 l/ha, YaraVita Coptrac (N 69g/l, Cu 500g/l), Profi Tsink (N 57g/l, Zn 134g/l) 1,0-3,0 l/ha, YaraVita Zintrac (Zn 700g/l) 1,0-2,0 l/ha, YaraVita Mantrac Pro (N 69g/l, 500g/l) 0,8-1,0 l/ha, Profi Mangaan-nitraat (N 110g/l, 134g/l) 1,0-2,0 l/ha.

Leheväetistega koos on hea teha ka kasvureguleerimine, eriti kui taimik on tärganud väga ebaühtlaselt. Suvirapsi pritsitakse varre tugevdamise eesmärgil kevadel, kui taimedel on 6-8 pärislehte või varsumise parandamiseks ja külgvõrsete kasvu stimuleerimiseks, kui taimed on 30-50 cm kõrgused. Selle arvelt hoogustub külgvõrsete arenemine, mis võimaldab taimel moodustada rohkem produktiivseid kõtrasid, ühtlustada õitsemist ja selle tulemusena suurendada saaki.

Pritsimisega kaasneb mõningane rapsi kasvu pidurdus. Kasvureguleerimiseks on sobivad tooted Folicur 1,0 l/ha, Orius 250 EW 0,75-1,0 l/ha, Tilmor 1,0 l/ha, Caryx 0,7-1,4 l/ha, Juventus 90 0,5-0,8 l/ha.

Suviviljades kõrreliste tõrje

Kõrrelised nagu tuulekaer, rukki-kastehein kui ka kukehirss on jõudsalt tärganud ning kes veel pole jõudnud tõrjet teha, peaks sellele kohe kindlasti kiiresti mõtlema, eriti oluline on jälgida varajasi otrasid, sest seal hakkab kohe kindlasti aeg ümber saama. Odras saab kõrrelisi tõrjuda ainult Puma Universal-ga, kulunorm 0,8-1,0 l/ha ja Axial 50 EC-ga, kulunorm 0,6-1,0 l/ha. Puma Universal-i kasutamisel lisage juurde spetsiaalne märgaja Actirob, mis aitab tootel veel tõhusamalt tuulekaera vastu toimida.Suvinisus saab kõrrelisi tõrjuda ka teiste preparaatidega nagu nt Tombo WG, kuid ainult kuni teise kõrresõlme moodustumiseni. Tombo WG ei ole soovitatav segada kasvuregulaatoritega ja vedela lämmastikuga, kuna võib põhjustada kahjustusi teraviljale. Seevastu fungitsiididega segamisel üldjuhul probleeme pole, siiski ei soovita spiroksamiini (Falcon Forte, Input) sisaldavate toodetega segada, kuna on täheldatud kultuuri kahjustamist.Segamisel soovitame eelistada ühe või kahe toimeainega fungitsiidi võimalike kahjustuste vältimiseks. Kasutamisel ärge unustage lisada 0,5 l/ha spetsiaalmärgajat Dassoil’i kuna teiste märgajate kasutamisel võib efektiivsus kõrrelistele jääda nõrgaks. Tombo WG kulunorm 0,1-0,2 kg/ha Toode Avoxa võib kasutada sarnaselt Tombo WG-le kuni 2. kõrresõlme moodustumiseni. Olenevalt tõrjutavate umbrohtude spektrist on kulunorm 1,35 l/ha või 1,8 l/ha. Tõrjub lisaks kõrrelistele (tuulekaer, rukki-kastehein) teatud kaheidulehelisi umbrohtusid nagu roomav madar ehk virn, kesalill, kummelid, vesihein, põldkannike, harilik hiirekõrv. Negatiivset mõju järelkultuurile ei ole täheldatud.

Hernemähkuri tõrje aeg läheneb

Kuna taimed kasvavad kiiresti on varsti käes herne õitsemisaeg. Hernemähkur on meil hernel enim kahju tekitav putukas. Üldiselt langeb liblikate väljalend kokku herne õitsemisega. Peale lendlust munevad liblikad taime ülemistele lehtedele, õievarrele, kauna algmetele enamasti ühekaupa. Üks emane muneb kuni 300 muna. Varsti pärast munadest koorumist närivad röövikud end kauna sisse, kus toituvad teradest. Kahjuriteks on röövikud, tavaliselt on neid kaunas 1–3. Aastas on üks põlvkond.

Õige pritsimisaja määramisega on võimalik tõsiseid kahjustusi vältida. Lihtsaim viis on liblikate maksimaalse lendluse aeg tuvastada feromoonpüünistega. Selleks pannakse hernepõldu 1 feromoonpüünis kolme hektari kohta. Püüniseid on soovitatav panna põllu äärest 6-10 m sissepoole. Kui püünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat, siis on lendlus küllalt tugev ja tuleks pritsida. 

Püüniseid kontrollitakse hommikuti, loendades ja märkides üles liimilehel olevad hernemähkuri liblikad. Optimaalne pritsimisaeg on 2-3 päeva pärast. Õige pritsimise aeg hoiab oluliselt kokku kulutusi taimekaitsevahenditele. Suure lendluse ajal korrata pritsimist umbes 10 päeva pärast. Henemähkuri tõrjeks võib kasutada Decis Mega 0,15 l/ha, Fastac 50 0,2 l/ha, Mavrik Vita 0,15-0,2 l/ha, Proteus OD 0,75 l/ha. Soovitame herne õitsemise ajal kasutada Mavrik Vitat, kuna toode on oma unikaalse omaduse tõttu ohutu mesilastele ja paljudele teistele kasulikele putukatele.

Uuri lisa Scandagra Eesti kodulehelt.

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti AS