Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti naiskündjate ajastu. Kuidas leidsin Eesti viimase naiskünnimeistri?
Mullu suvel Eesti künnivõistluste statistika kohta andmeid kogudes leidsin Rahvusarhiivi fotode andmebaasist 1989. aasta juulis tehtud foto, millel juures kirjeldus: Ülevabariigilised künnivõistlused Aravetel. Võistluste võitjad: vasakult Villu Vilbok ja Eve Valdmaa 9. Mai kolhoosist, Elmar Veski Avangardi kolhoosist, Endel Prost Tartu sovhoosist ja Raido Kunila Torma sovhoosist.
Kõigil tammepärjad, järelikult on kõik meistrid. Et Eesti künniseltsi arhiivis just selle aasta täielikud protokollid puudusid, küsitlesin asjaosalisi. Selgus, et suurim üllataja nendel võistlustel oli naisteklassi võitja nooruke Eve Valdmaa. Teiste masinaklasside parimad oli Elmar Veski (MTZ), Villu Vilbok (DT 75 ja T150K), Endel Prost (K700) ja Raido Kunila (noorte mehhanissaatorite künnivõistlus).
tasub teada
Naismehhanisaatorite künnivõistlust peeti Eestis 20 aasta jooksul (1969.-1989.) 11 korda. 1969. aastal võitis Aino Toirk Lelle sovhoosist. Võrdselt neil korda on künnimeistriks pärjatud Erika Rõõm ja Elle Müür. 1981. aastal edestas Aino Lepa kogemustega Elle Müüri ja 1989. aastal oli parim Eve Valdmaa.
Üldse on esikolmikusse jõudnud 12 kündjat. Liisaks eelnimetatutele Hilja Kees, Vaike Koller, Valve Toel, Sirje Metsaäär, Heljo Kaubi, Eha Müür ja Viivi Hansman. Seejuures on igal võistlusel olnud vähemalt kolm naiskündjat.
Künni juurde saatuse tahtel
Eve Valdmaa sattus traktorite ja künni juurde juhuslikult, kui õppis M. Aitsami nimelises Maakutsekeskkoolis nr. 29, mis asus Vana-Vigalas, aednikuks. Et nooruse tõttu ei võimaldatud tal koolis autojuhieksamit teha, otsustas ta saada vähemalt traktoriload. Kui aga õppesõidu tegi, leidsid juhendajad, et kindla käega neiu saab ka kündmisega hakkama. "Enne polnud ma traktoriga sõitnud. Kuu aega harjutamist ja saadeti kutsekoolide künnivõistlustele," meenutas Valdmaa.
1989. aasta Aravetel saadud tulemuse eest saadeti Eve Valdmaa ja juhendaja Madis Vellama 1990. aastal Nõukogude Liidu künnivõistlustele Minskisse Tartu atra demonstreerima. Päris võistlustel ta ei osalenud. "Me liikusime iseseisvuse poole ja nii otsustati, et enam ametlikult osa ei võeta," mäletab Valdmaa üle veerandsaja aasta tagust aega. "Sellega minu künnivõistlemised lõppesidki."
Edaspidi ta künnivõistlustele ei sattunud.
Kaspar Järvala künniklubi nimel kutsusin viimase Eesti naiskünnimeistri Kehtnasse Eesti künnivõistlusi vaatama. Kutsusin ja Eve Valdmaa tuli ning lubas anda karika, kus peal suur osa naiskündjate ajaloost, künniseltsile. 1974. aastast väljaantud karikal on nelja künnimeistri nimed Elle Müür, Erika Rõõm, Aino Lepa ja Eve Valdmaa.
Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas, kelle kätte karikas möödunud nädalal jõudis, küsib nüüd, mida selle auhinnaga teha. Kas taas kasutusele võtta või põllumajandusmuuseumile anda? Kuna Eestis pole naistele eraldi võistluklassi ja ainukese naisena on koos meestega meistrite klassis 2016. aastal võistelnud 2015. aasta Eesti noorte künnimeister Pille-Riin Reinaus, siis pole Eve Valdmaal midagi sellle vastu, et auhind anda hoiule põllumajandusmuuseumi.
Heino Laiapea
Kaspar Järvala künniklubi
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele